Eks ma tegin nad ikka siis valmis kui esimene sats veel lõplikult valmis polnud. Kui uuesti angoobid kätte võtan, siis saab paksemalt määritud. Toored potid.
Ahjust pärast lõplikku põletust.
Vahepeal sai paar uut pigmenti juurde tellitud. Nüüd muidugi on see tume savi ka otsa lõppemas, kui teda rohkem vaja oleks. Mulle meeldib ta ainult (muidu liialt tume minu jaoks) üle võõbatuna, kas siis angoobidega (lihtsalt võrratu) või glasuuridega.
Poti tegemine oli põnev. Tegin kodus valmis. Mis viga teha, hilissügisel sai igasuguseid lehti korjatud ja sügavkülma pandud. Sellele sai isegi otse peenralt toodud, natuke enne porist puhtaks nühitud. Tol õhtul (just kiuste esimene) ei saanud ma keraamikast osa võtta, kui taimedega tehti.
Aga glasuurimisega läksin alt. Mingi järjekordse glasuuri vaimustus tekkis. Eks glasuuritud vaasi nähes.
Liiga vähe sai maha nühitud. Ei ole vaja kuulda kõrvalisi jutte, peab jääma oma sisetundele kindlaks. Nühitud koht on heledam. Kõige vahvam on aga serv, seal on läbipaistev glasuur - sai valatud sisemus. Oleks vaja tervet potti nii teha. Aga igaks juhuks katsetama ei hakka. Tegin ju suure kastmekannu ka sellisega. Abikaasa lubas lõpetada igasuguse köögis toimetamise, kui veel sellise glasuuriga toidunõusid koju peaks tooma. Andsin talle pühaliku vande, et tema soovidega edaspidi arvestan. Just toidunõude osas!!!
Igas asjas võib tekkida jamasid kui eelnev kodutöö või iganes mõttetöö tegemata. Nii ka minul! Ise läksin spetsiaalselt glasuurima ning siis äkki paus, mida ja millist ja millele jne. Nüüd vaatan neid kahte potti ja arvan, et glasuurid oleksin pidanud ära vahetama. Kindlasti ei oleks pidanud kasutama motiividega poti välisküljel ainult läbipaistvat glasuuri.
See tundub (võrreldes teistega) nii tavalise ja igavana oma läbipaistva glasuuriga. Vaeseke! Värvimäng oleks kindlasti parem lahendus olnud! Näed ei võtnud õppust nende murjami (tumedate) pottidega. Elav näide, millised sünged tavalise glasuurikihi all on. Vahepeal sai meisterdatud kahe erineva savi jupikestest või ribade tükikestest potike. Leidsin vahepeal väikese magustoidu kausi (pealt värvitud muideks lüstervärviga kunagi portselanimaalis), mille sisse oli mõnus teha. Ei pidanud juppe nii palju tegema.
Küll käisin ärevil ringi, kas ikka püsib koos. Räägiti igasuguseid õudus- ja hirmujutte! Mul kohe süümepiinad, et ei kleepinud neid juppe vaid tegin lihtsalt niiskeks. Ma ei fänna eriti seda liimimist. Viimistlesin küll korralikult.
Hoidsin küll hinge kinni, aga plahvatusi ei toimunud. Jäi terveks! Proovisin tema peal rohelist glasuuri, kuidas mängib erinevate savi peal. Huvitav, kuid antud potile oleks sobinud isegi ka tavaline läbipaistev glasuur.
Need just paras katsetamise potid glasuurimise ja glasuuride jaoks. Ja kindlasti olen ma orhideekasvataja mitte keraamik isegi mitte veel hobikeraamik. See on hea lohutus endale kui midagi vussi läheb! :)
Kolmanda kristalli katsetus - arsi helesinine kristall. Jaa see glasuurimine ja glasuuri tundma õppimine on üksjagu põnev. Nii-nii pikk on tee, mida mööda käia ja vahest ka okkaline on see rada.
Probleem on ikka minus, kes ma nagu ei raatsiks seda glasuuri rohkem ja paksemalt peale määrida ning valin teistsuguse tehnika. Probleem tehnikas, ei maksaks nii palju ka neid mustreid teha. Lihtsam on ju lihtsalt erinevate glasuuridega üle pintseldada/ kallata.
Neid kahte potti põrnitsesin ka tükk aega; ühe, selle mustriga võtsin omaks. Teist, motiividega, aga ei võtagi.
Tuntud pruuniga muster üle glasuuritud. Poti sisemus sai läbipaistvaga, millele lisatud raud-III (punast) oksiidi.
Tema siis läheb kasutusse.
Aga see .... Potist on kahju!
Siia lisaks helesinisele kristallile kasutasin motiividel ka läbipaistvat valget, mis on tuunitud sinise pigmendiga. Nuudlite pealt on glasuur üldse ära kadunud.
Arvan, et mängib rolli oskamatu glasuurimine - vähene kogemus.
Muidugi tumeda savi peal oleks selline mäng täitsa nauditav. Selle peal katsetan tuunitud läbipaistva läikiva valgega. Olen näinud huvitavaid tulemusi, tume kannatab väga palju!
Need siis on üldse kõikse-kõikse esimesed elanikud uutes pottides. Eelmisel korral jäid fotod neist lisamata, sest tähtsam oli hetkel uued pallid. Aga nemad on lihtsalt tõstetud koos vana samblapalliga uude potti.
Sammal on veel ilus, ei näe põhjust praegu ümbervahetamiseks.
Nii et kõikse tillemad mahtusid suurepäraselt kõikse tillematesse pottidesse. Mõtlesin küll, et kas ikka mahuvad! Kõik läks kenasti, võrkpott mahtus suurepäraselt koos samblapalliga sisse. Natuke tuli grilltikuga servi siluda, aga seda kindlamalt istuvad potis.
Usside või vorstide voolimine, nii saab isegi käppa näiliselt nii lihtne asi. Vahelduseks on neid päris lahe teha, midagi teist.
Siin sai enne põhi valmis tehtud, siis hakkas vorstide ladumine ja kinnitamine. Lõpuks silumine!
See on tehtud plastikkausi sisse. Siin tulid ussikesed suht peenikesed, nii nad mulle meeldivadki. Muideks see tüllilaadne - vana pesukott, sai parajaks lõigatud.
Sama meetod, ainult erinevad savid. Eks näis kuidas koos püsivad, Järjekordne katsetus, eks ole näha kui ahjust välja tuleb. See ei ole ümbrispotiks vaid juba elukohaks.