Kodukord/ House rules

Siit blogist materjalide kasutamisel palun viita aadressile
http://annelasblogi.blogspot.com/ või teata mulle!
Uus blogi (ainult Neofinetia ja Sedirea) http://annelaneo.blogspot.com/

When using materials from this blog please refer to
http://annelasblogi.blogspot.com/ or report me !
New blog (only Neofinetia and Sedirea)
http://annelaneo.blogspot.com/

Esmaspäev, 31. detsember 2012

Phalaenopsis celebensis x micholitzii – TH Pearl

Enne 
aasta lõppu !
Õieke päevavalguses

Pimeduses


Podangis dactyloceras - I osa

Saabus juulis 2010 aastal, üheksast taimest olid viis probleemsed.
Nendest kaks päästetud - niikauaks kui ise mingit viga ei tee. Iga viga maksab kohe kätte.
Ka see, et alul ei oska igat asja kahtlustada. Kolmel esines bakteriaalne infektsioon. Selle tuvastasin hiljem, algul polnud aimugi.

Podangis-el aga olid plekid silmnähtavad, nii et iga inimene oleks pidanud nägema, kes selle taime pakendas. 17. juuli 2010
Kolm kahjustunud lehte.
Jäin ootele ja elupaigaks sai 3L akvavaas.

Hea julgus panna teistega kokku,
aga senini ei ole teistel kahtlaseid täppe näinud.
Kokkupuudet ei olnud.
Aga sain suure vanaaegse suure suuga purgi, kuhu
asutasin kahtlased asukad elama.
Taime ennast ei piserdanud vaid juuri.

04. august
Uus plekk juures.
Seekord eemaldan kõik kahtlased, kaks ülemist vaesekest jäävad köndiga.

Siin ei saa enam välimust arvestada, tähtsam on taime päästmine.
 Lõikeriist - skapell desinfitseeritud ja lõikekohad kaneelitatud.

03. september
Tundub plekkidest on praegu vaikus, aga kauaks.
Läks tagasi oma kuplisse.

 
Plaanisin teda potti istutada, tundus et ei meeldi kooretükil.
Juurekael ei olnud just kõige kaunim.
Juured silmnähtavalt kärbusid.


07. detsember
Aasta lõpuks sai ometi potti substraadi sisse. Üks elus juur päranduseks kaasa.
Sambla asetasin eemale, kasutasin kastmise meetodit. Juurekaela ümbrusest hoidsin vee kaugemale, ainult mööda poti äärt.

Dendrobium chrysotoxum

Sellest on möödas kaks aastat, saabus Luckest 2010 aasta juuni algul.
Tema oli dendrodest kobedam ja suurem ning õnnestus ellu jääda.
Mõtlesin, et sealt firmast enam ei telli. Aga eelmisel aastal käis Liina isiklikult välja valimas,
nende taimedega jäin vägagi rahule. Selle aastaga üks ebaõnnestumine oli.

Praeguseni on asi kontrolli all.
Muidugi ei ole ma kordagi taime piserdanud, tolm saab kas niiske vati või käega eemaldatud.

02. juuni 2010 Lucke
Noore võrse leheotsad!
Teadsin, et vaja eemaldada ja lõikekohad kaneelitada.

17. juuni
Keskmise lehe jätsin esialgu puutumata, aga seda tuli teha kahe nädala pärast. Nüüd siis on näha, et tegemist mingi seenhaigusega.
Esialgu sai ainult leheots, praegu eemaldaksin tunduvalt julgemalt ja rohkem.


26. juuni kümne päeva pärast
Päris hirmuäratava kiirusega on edasi läinud.
Alati tuleb terve koeni tuleb eemaldada.
Kui jätad natukenegi kahjustunud kude, areneb rõõmsalt edasi. Vahest saab hoogu juurdegi.
Seekord lõiked põhjalikumad ja ikka kaneel ja lõikeriistad desinfitseerisin viinaga - iga lõike järel.

26. juuli - kuu hiljem

Praegu muutusteta.
03. september
Kas tõesti võib nüüd rahulikult hingata?
Vahepeal isegi õitses...

03. aprill 2011                                           16. aprill - meelõhnalised õied
Sel aastal jättis vahele ...
Kahjustus edasi ei ole läinud!
... aga kasvatas uue võrse tugevaks.
Seenhaigusest saime praeguseks jagu.
Sisetunne ütleb, et ei tasu riskida mingi dušitamise ega piserdamisega. Seni on õnnestunud ka kahjurite vaba olla.
Kasvab idapoolsel aknal, talvel saab lisavalgustust ja varakevadest olen kaitsnud ereda päikese eest.

Töövõidud

Siia hakkan kirja panema neid, keda on õnnestunud päästa.
Taimed, kes saabudes ei ole just kõige paremas seisus. Ütleme välja, et tellitud kohtadest on saabunud koos haiguste või kahjuritega.

Mõtlen, kas on kohta, kust on tulnud ilma probleemideta taimed, vast ainult paar-kolm.
Muidugi järeldada ei saa vaid ühe taime põhjal, aga igast kohast saad midagi kaasa.

Ei nurise, see on väga hea õppetund, on materjali. Muidu ei tulegi kogemusi.
Sellegipoolest olen ikkagi taimi telllinud, vahest on terve saadetis super. Ainult rõõm!


Kõige hullemad on bakteriaalsed infektsioonid, tegelikult ei tohi ka seeninfektsioonidesse hoolimatult suhtuda.
Kaks aastat tagasi ei osanud veel neid märke määratleda, eriti neid, mis ei puudutanud lehti.
Enam ei osta ise ühtegi taime kilepakendis poest ega näituselt kui ei saa eelnevalt välja võtta ja üle kontrollida.


Vahest on mure väike, vahest suur.
Senini ei ole taimehaiguste korral kasutanud veel keemiat.
Mõnel korral olen lasknud haigusel kaugemale areneda, et kuidas, mismoodi ja kui kiiresti.

Kõik katsetamised ei ole seepärast edukalt lõppenud.
Oleks keemiat proovinud, oleks õnnestunud - ei tea. Tahtsin, aga ei jõudnud. Seega praegu puuduvad kogemused just orhideede valdkonnas.
Proovin nüüd vana aasta sees arutleda ja mõelda, et uuel aastal peaks esimese ohumärgi puhul reageerima. Elu on näidanud, et paarist väiksest täpist võib kujuneda aasta või paariga katastoof kui isegi mitte ennem. Oleneb tingimustest, kui niiske ja kas piserdad rõõmsalt edasi.
Eriti raskeks kujuneb olukord kui praktiliselt juhtub olema juuretu või ühega taim.


Kõik eelnev on sissejuhatuseks minu ja taime läbielamistest.

Nimekirjas:
1. Dendrobium chrysotoxum 

2. Podangis dactyloceras
3. Phalaenopsis stuartiana

Laupäev, 15. detsember 2012

Kui taimel varbad külmetavad

Igas kodus on erinevad aknad ja erinevad aknalauad.
Minul on küll naturaalsest puidust, aga ikkagi on talvel külmaga jahe.
Kraadiklaas - hea abimees.
Mis teha, kui taimel varbad külmetavad?!
Villaseid sokke ju jalga ei tõmba ning neid läheks paganama palju.


Mina olen aastaid kasutanud soojalembeliste taimede puhul penoplasti.
Nii aknalaua peal kui ka vastu klaasi.
See on põhja-loodepoolsel aknal.
Tervet aknalauda katab 5cm paksune penoplaat, sobiva suurusega tükid
välja lõigatud.
Vastu klaasi on õhem 1,5cm paksune ja kusagil nii 10cm.

Umbes sama kõrged kui taimepotid. On küll plastaknad, aga ikkagi on külm.
Oma käsi on ka väga hea mõõdik või andur, kui kätt mõnda aega seal hoida,
on tunda, kas hakkab jahe ja kui kiiresti. 

Inimese käed on sama tundlikud kui jalad. Samuti on taimed elusad ja tunnevad külma ja kuuma, annavad märku ka, kui miskit on valesti. Vahest on aga paraku hilja. 
Et seda ennetada on hea asetada ennast taime rolli, kusjuures ei tohi unustada,
et me oleme põhjamaa inimesed mitte lõuna.

Siin on üks idapoolne aken, sellel on õhuke nii aknalaual kui ka vastu klaasi. Kahjuks sai Ludisia ´Green Velvet´ ühe päeva tugevat märtsipäikest tunda. Kiiresti sai reageeritud ning päikesevõrk mõlemale aknale.

Penoplast kaitseb taimevarbaid külma eest ja päikese eest - kaks otstarvet.

Üheks võimaluseks on panna poti põhja peno või vahtpeno tükikesi.
Effekt on küll väiksem, aga midagi annab taime heaks teha.
Teine hea omadus veel - kaitsta juuri seisva vee eest - hea õhuline.

Esmaspäev, 10. detsember 2012

Tillandsia butzii

Temagi otsustas lõpuks, esialgu tundub üks ainult olevat.
Veel mõni päev tagasi mitte kui midagi ja siis äkki.
07. detsember                       08. detsember
09. detsember
Paisub järjest.
Mulle isegi meeldib tema tumedam lilla värvus.


10. detsember


Täna siis avanes,
tolmukad ilmusid nähtavale.
Nüüd õhtul on õievärvus pisut heledamaks läinud,
aga ikkagi tumedam kui kannil.

Tillandsia ionantha var. scaposa

Kuna eesti keeles on kanniktillandsia, siis kutsun teda lühidalt kanniks.
Arvasin õiteilu tulevat jaanuaris, aga võta näpust.
Üks kaksikutest otsustas hakata õitsema. Teine ei tee veel teist nägugi.
05. detsember                                       07.detsember
Üks päev siis piilus ettevaatlikult ja siis rõõmustas esimese õiega.
No jah, vahepeal olin 24 tundi tööl. Hommikul kulus kaunis sõnum marjaks ära.
08. detsember - teine lisaks
Üks õis siis õitseb kaks-kolm päeva.
Täna läks viimane õitsele. Seekord ei ole õisik nii rõõmsavärviline nagu emmel oli.
Arvan, et lihtsalt oli veel nõnna noor, et särada. Lisavalgustust said nad ju ühtemoodi.

Tšiilikas

See ei ole tema ametlik nimetus.
80. aastatel kuulus perekonda Neoporteria (liigi nimetus paraku kaotsi läinud), peale 90-ndaid aga pandi tagasi kunagi ammune nimetus Eriosyce. Lõuna-Ameerika kaktuseperekondi on korduvalt liidetud ja lahutatud. Nüüd liideti kahe perekonnaga - Eriosyce ja Islaya, ühiseks sai Eriosyce.
Ei taha uut enam omaks võtta, harjunud selle ajaga, kui ma nende vastu erilist huvi tundsin.
Nüüd vaid üksikud.
Igal talvel õitseb. Vahest mitu korda, kui hilissügisel, siis kevade poole uuesti.
28.12.2010
Kasvab Lõuna-Ameerikas (Peruu lõunarannik ja Tšiili kesk- ja põhjarannik), mägedes.
Valitseb vahemereline kliima, talvel sajab vihma ja suvel on enamasti kuiv, sagedased udud.
Kardab liigniiskust, meeldib aga niiske õhk.

2012. aasta detsember - ilma välguta
välguga
Minul ta omajuurne ei ole
vaid kasvab poogituna. Kergete kilda ta ei kuulu.