Järgmine üllataja

Uskumatult, aga punnitas roheliseõielise liigi kannul püsida.

Tema hiilgus piirdus vaid kahe korraga (õitsemisega).
Õite suhtes jäin kaotajaks, ei olnud nii hoolas kastmise ja väetamisega. Porgand kinkis vaid ühe!
Asi oli ajas, kui kiire, siis tükivad paljud asjad meelest minema.
Süvened õppimisse niivõrd, et miskit muud nagu enam ei eksisteerikski.


Sel sügisel jäid varjukardinadki kauemaks akna ette. Ju ootasin veel päikest ja palju.

26. oktoober                                           13. november     

26. november

5. detsember - avanemas

6. detsember

Vot sedasi,
isegi jõudsin suurte arvestuste vahel mõned fotodki tehtud. 
Temal on lehed päris rõõmsad, rohelised.
Praegu õitsemise ajal veel väetan,
kord Currlini 10:10:10, siis AB-ga.




         

Pole kolmandat ilma kaheta

Alles oli augusti lõpp, kui õitses teistkordselt.
Nüüd juba detsember käes, just lõpetamas.
Sellel aastal otsustas kolmandat korda rõõmustada ning jälle kolme õiega.

19. oktoober                               13. november

16. november

21. november - täisõites

Oivaline aroom püsis teisel korrusel pea detsembrini välja.
4. detsembril hakkasid ilmutama väsimuse tunnuseid.
Enam ei väeta, lehed kolletuvad. Kolm rohekamat lehte on veel jäänud.
Kastan harvem. Päris ära ei ole jätnud, oma tingimuste juures.

Jõulukaktuste hooaeg

Juba teist nädalat käib alumise korruse aknalaual vahelduva eduga õitsemine,
aga jah kauplustes on ka juba jõuluehted väljas. Kaugel need jõuludki enam!

Vahelduseks orhideedele sai neist ka lõpuks mõned fotod tehtud.

Kõige varajasem oli suvine nipitaja!
26. oktoober

 

26. oktoober                                 31. oktoober

 

26. oktoober                        30. oktoober

Tema teistest suurim, aga mõni päev hilisem

Roni fotografeerimiseks lausa lae alla!

 

Ikka hooti, esimesed juba kuivanud. Järgmised tulemas!
Pisut soojaks on neil elamises läinud.
Igatahes suvitasid nad mul valges koridoris hästi. Eriti kasuks tuli jahedus.
Kui hakkas õues alla 5 minema - tõin tuppa, sest koridor küttete.

Ämma käest saadud üleni punase õiega (mitte esivanemate aegne, ikka kaasaegne) isendi noored varred alles juurdusid, neilt siis järgmisel aastal.
Kindlasti leiab ka keegi uustulnuk koha, panustaksin valgele!!!

Järgmine luigekael

Selle aasta suve lõpu poole sammusid ´´luigekaelad - porgandid´´
enam-vähem käsikäes.
Üks oli oma õitsemise täies hiilguses, kui teine hakkas avama oma esimest õit.
Seda ilu ja aroomi ikka jagus kauaks ajaks.

23. juuli                                           12. august

12. august                                        28. august

Nüüd siis kaks, kolmanda jaoks jõudu jäi napiks.

4. september - ilu algus

Ikka järgemööda! Enne üks, siis teine.

5. september

Nii ühelt küljelt
kui ka teiselt!

Ja teine õis! Õigemini maailmaga tutvus hoopis esimesena.
6. - 7. september

Lihtsalt suursugused õied
eksponeerimiseks!

Ka tema puhul toimus kastmine tunnete järgi.
Kuumaga üle kahe päeva, nüüd üle nelja-viie (oleneb päikeselistest päevadest) päeva.
Kui ikka päikest veel rohkelt, siis ka kolme päeva tagant.
Päike - hommiku esimestest tundidest kuni kella poole12-ni suvel + kaitsekardin.

Paaris ka!
Ja täies suuruses! Õite suurus jääb 13(laius)-14 (pikkus)cm kanti.



Üks kord nädalas sai lahjendatud currlini põhiväetist ja teine kord AB väetist ja kolmas kord lihtsalt puhas kastmisvesi.
Peale õitsemist annan väetisi edasi kuni lehtede kolletumiseni, siis lõpetan.
Piirdun ainult kastmisega ning seda ka harvem.

Luigekaela teine õitsemine

Minu esimene armastus ja kõige lemmikum porgandite seast.
Võrreldes eelmiste aastatega olin tänavu hoolsam nii kastmises kui ka väetamises.
Võrse kasvas teistest üle ja teiseks õitsemiseks juba valmistus ühe õiega tavapärasest rohkem.
 
19. juuli                                  23. juuli

12. august                                     22.august

26. august

Siin on esindatud
nii avanenud, alles avanev  ja veel kinnine õis.

Mõned õied lähemalt.

29. august

                                              Kõik kolm täies hiilguses!

Esimest hooaega keraamilises savipotis, kusjuures see on seest glasuurimata.
Kastmine toimus tunnete järgi. Kuumaga üle kahe päeva, nüüd üle kolme-nelja (oleneb päikeselistest päevadest) päeva.
Minu kastmine seisis - vihmavesi plastkausis 3-5cm.
Enne kastekannuga vesi potist läbi ja seejärel asetasin kaussi,
kus nad olid kindlasti kauem - vast oma pool tundi.
Päike hommiku esimestest tundidest kuni kella poole12-ni suvel + kaitsekardin.
Üks kord nädalas sai lahjendatud currlini põhiväetist ja teine kord AB väetist ja kolmas puhas kastmisvesi.
Ja praegugi saab mõlemat väetist korra nädalas kuni kolletumise alguseni.