Savi mätsimine - II osa

Selline siis oli esimese savimätsimise tulemus orhideerahva poolt.
Värskelt ahjust tulnud.


See on kõige huvitavam ning põnevam osa. Näed, millised vead oled teinud, kui hästi silunud ja patsutanud, kas monteeritud osad püsivad küljes jne.
Mulle meeldib see puhta põletatud (loe: eelpõletatud) savi värvus. Seda ei saanud ega lastud kaua imetleda, asjad ootasid glasuurimist. 

     

Tegelikult oli see hulga keerulisem kui arvasin. Jee tead sa, kui palju on see õige kogus. Püüdsid hoolega kuulata, et midagi tarvilikku kõrvust mööda ei läheks.

Kõigepealt soovitus, et õrnalt niiske lapiga potid nii seest kui väljast üle käia, et mingit tolmu pinnale ei jääks, peab paika. Peale glasuurimast ja põletamist on kohe näha kuhu glasuur ei haakunud. Vahest võib see glasuurimise käigus jääda märkamatagi. Püüdsin hoolikas olla.

Glasuurimine oli omaette ooper. Omaarust tegin kõik nii kui tarvis. Läbipaistev glasuur sisse (peas kummitamas mälestus eelmisest ebaõnnestunud glasuurimisest), hirm et liiga paksult ei saaks. Seekord tuli paremini. Võin väita et täitsa normaalne, kui oma töid kriitiliselt silmitsesin.
Ah jaa, enne seda sai ühte tugevat glasuuri peale pandud ja siis niiske lapiga maha pestud. See toovat pressitud mustri esile. Tagantjärgi vaadates, nühkisin liiga usinalt maha. Järgmisel korral nii usin sellega ei tasu olla.

Viimaseks jäi põhiglasuuri pealekandmine. Iga pott sai oma. Nüüd tuli välja, et tundsin asjatult hirmu midagi paksult määrida. Olin olnud liiga tagasihoidlik. Järgmine kord olen targem. Neid glasuure tuleb panna kaks kihti, siis on tulemus ilus ning serva võib isegi rohkem möksida. Servad olid ilusad.

Glasuurimine - omamoodi emotsionaalne värk. Pidid pimesi usaldama, mis glasuur potis oli. Välja see kusagilt ei paistnud. Tuli vaid loota, et kõik potid sai õige ja soovitud glasuuri alla.

Glasuuritud ja põletatud. Minu omad: esimesel fotol - keskmine ja teisel - paremalt esimene.

Lisaks glasuurimisele (jaanuari alguses) sai veel üks potike valmis muditud. Tema sai perenaise hoole alla usaldatud (loe. glasuurimine).

Suht huvitav glasuur, mõlemad orhideepotid kaetud.
Minu oma paremal pool.
Selle glasuuri valik toimus pimesi, foto pealt nähtu tõttu.

Kõik need kaunid fotod tegi Ave Kruusel.

Ja saingi eile lõpuks kätte!
Vahepeal tuli muidugi piltide pealt meelde tuletada, millised orhideepotid sai tehtud. Tükkis juba ununema.
Need siis on mõeldud minu jaapanlastele.

Üks järjekordne tujutseja

Iseloomuga taim!
Eelmisel aastal jättis õitsemise vahele.
Õigemini vihastas, kuna ta kapist aknale tõstsin.
Kellele see meeldib kui spa-st tavatingimustesse kolitakse.
Kuivatas õievarre ära ning teise kallal käis keegi nokitsemas.
Eks aeg-ajalt leian neid imetillukesi teokesi.
Ta mul porgandite vahele on sättinud ning ega ta siis neist kehvem ei tohtinud olla.
Mõned pungad otsustas ta armulikult ikkagi meisterdada.

15. jaanuar

22. jaanuar

27. jaanuar

Nii et iga viie-seitsme päeva tagant peab aru.
Eks tal akna peal on jahedam,
kuigi penotükk poti all.
Aga terve aknalaud katmata.
Aknapoolsed juured potis rohelised, toapoolsed hõiskavad vee järgi.

See ongi jaheda aknalaua probleem.
Eks ma olengi tavaliselt ühte poti poolt rohkem kastnud.

28. jaanuar

Restrepia uue hooaja algus.

Oleme uueks hooajaks valmis.
Eelmisel aastal lihtsalt õitseski pidevalt, lõpetas ja alustas jne. Väga usin!
Nüüd ta siis ilutseb oma vanade kuivanud harudega.
Jätsin alles, siis hea loendada, palju neid oli. Kokku sain 28 tükki.

9. jaanuar

Ühest lehekaenlast oli välja ajanud 9 õit, praegu on paistmas sealt 10.
Täitsa huvitav kui palju ta neid sealt veel toodab.                15. jaanuar

Sellel aastal juba kolm õit,
lehekaenlast uudistab neljas.
Vanad rootsud eemaldasin, muidu ei paista uued õied enam välja.

Elupaik endiselt kapis. Kastan kastekannuga xaximi märjaks,
siis püsib kenasti rahulikult kolm päeva (vahel ka kaks) niiskena.

Roheliseõieline veenusking

Hirmsal kombel tahtis poseerida, kumbki õis omaette.
Ei raatsinud ära öelda, tegingi.

Vannitoas nõrgumas.

Kuna paikneb teiste õitsvate taimede (põhiliselt kuukingade vahel),
siis õite ohutuse tagamiseks sidusin neile ühise lipsu.

Tahavad rohkem kastmist kui kuukingad ja siis ole meister
ning haruta erinevates suundades olevaid õisi.

Õievarre areng

Neostylis Pinky

Esivanemad : Neofinetia falcata × Rhynchostylis gigantea
Eelmise aasta oktoobris avastasin väikese müksu.
 
02. oktoober                                                     22. oktoober

Tasapisi ikka paisus ja paisus.
Juba hõiskasin sisemas, et tulebki üllatuse toalist.
Vahepeal jõudsin ta uuele samblapallile pista.
Ilus värske ja uus sammal vajas kohest ärakasutamist. 

03. november

Uues kuues, aga vanal kasvukohal.
Nüüd hakkas tukkumise aeg.
Hea, et varem ei hakanud kohe rõõmust kargama.
Nii, vahest on otsustanud ümber, hoopis titat kasvatama.
Ennegi siin mõnda näinud !

Jõudsin juba lootused maha matta ning
unustada õievarre võimaluse.

Aga võta näpust !!! Miskit-keskit hakkas liigutama.

Ju ta otsustas selle torkimise üle juurelda ning omad järeldused teha.
Kapriisitar ta on, miskit niiskust läheb vahele, kohe leht kolletumas.
Puhu ja kuivata, ei miskit, ainult näitab hambaid. Ole hoolikam ! (ütleb)

23. detsember

Enne jõule siis avastasin, et ikkagi hakkab õievarre moodi sirguma.
Ju tahtis mulle jõuluüllatust valmistada. 

 03. jaanuar

Ja saigi sellega hakkama.

Pikkust tuleb aina juurde.
Nüüd jääb siis ainult oodata.

Tema on siis esimene
 omasuguste seast !!!
 
 Neofide ja nende hübriidide seast.

 

Kasulik lisavalgustus I

Lisavalgustus on üks väga hea, tarvilik, kasulik! Mida iganes!
Aga vaja on!
Kas või kirjulehelistel! Neil kohe kindlasti!
Olen jälginud need pimedad kuud oma kirjulehelisi neofisid.
Nemad annavad kohe märku kui midagi valesti teed, ükskõik siis millega.

See on alumine riiul, seal asuvad just kirjulehelised.
Päevavalguslamp (1 tk. 13W)
on põlenud sügisest (oktoobrist juba) kella 9.00 - 20.00/21-ni.

Kaugus taimedest umbes 10-15 cm.
Fotodelt on näha, kui hästi või halvasti see
lehtede värvusele on mõjunud.

 Neofinetia ´Fugaku´

Välguga või ilma, ikka on värvumine näha.
Paari kuuga on muutunud lehtede värvus
intensiivsemaks.

 

Neofinetia ´Setsuzan´/ ´Seolsan´

Sügisel tulles oli suht ilmetu:
Mõtlesin tema kaunite lehtede peale.

Nüüd hakkavad lõpuks ilmet võtma
- nii vanad kui noored,
nii suurtel kui väikestel.

 

Neofinetia ´Kogane Nishiki´/ ´Hwanggeumgeum´

Temal on siis nii nagu kevadel.
Vanematel on säilunud värvus.
Uued on nii nagu vastu sügist olid.
Suvel olid juba rohekaskollased või
oli siis juba valgust vajaka.


Kas valgust palju või vähe või võtab veel aega !?
Kevadeni aega, siis selgub juba.

Uus kasvuhooaeg

Esimesed aktiivsed juured.
Muidugi alguse said nad (loe: juured) juba detsembrikuust.
Mõned neofid ikka alustavad õige varakult.
Aktiivsed juureotsad - mõni täies kasvuhoos, mõni alles alustab.
Enamus veel tukub, aga kauaks ...!?

Neofinetia ´Shutenno´ / ´Shou Ten Nou´ 

Vaatasin vanadelt fotodelt,
kuidas ta käitus selle aasta alguses.
Jaanuari lõpu poole muutusid juureotsad alles aktiivseks.
Kas meelitas teda uus oktoobri lõpu ümberistutus
või miskit muud!?

Teine kiire tegelane:
Neofinetia ´Kishuryokuhu´/ ´Gijunokpung´

Mõni väike (lühike)
ja
mõni suur (pikk)!

 

 
Neofinetia ´Fugaku´/´Buak´

Tema aktiivsus alles algamas. Paras aeg just ümberistutamiseks!

Sammal on neil kõigil kena veel:
Aga kui tahaks uutesse pottidesse !!! Aga miks ka mitte ???

Võin kasutada lihtsalt ümbertõstmise meetodit - ei saa juured viga ega taim liigselt häiritud.