KEKKILA COMPO
GREENWORLD DCM
ja pildid pakendi sisudest ...., et oma silmaga näha
ja sobivus millekski ....
teisipäev, 4. detsember 2012
Substraadid - need kooresegused
Kohe - kohe tuleb juttu meil müüdavatest orhideede istutussubstraatidest
KEKKILA COMPO
GREENWORLD DCM
ja pildid pakendi sisudest ...., et oma silmaga näha
ja sobivus millekski ....
KEKKILA COMPO
GREENWORLD DCM
ja pildid pakendi sisudest ...., et oma silmaga näha
ja sobivus millekski ....
Suureõieline kuuking (valge)
Mul on alles veel väike pildimaterjal ühe meie kaubandusest pärit kuukinga kohta, keda oli ka vaja uuele elule aidata. Tänu sellele ja sellele võimalusele teadsin, mismoodi edaspidi toimida.
Kuidas ja kui kaua taastub taim ning millised näevad tema lehed lõpuks pärast taastusravi.
Esimene pilk sellele taimele andis teatavaid ohusignaale.
Aga sellel tähtsal päeval külaliste ees, ei saanud probleemiga tegeleda.
Võtsin käsile järgmisel päeval. Õied olid kaunid ja suured.
11.10.2010
Olen otsinud, aga lehtedest paremat fotot ei ole.
Kogemus ütles, et pean ta kohe ümber istutama.
Võtsin ümbrispotist välja ja pidin šoki saama, 1/3 sellest vesi.
Seekord ma ei kasutanud oma süütud küsimust, miks kuukingale nii palju vett vaja läheb. Isegi see lihtne pärimine võib mõnda inimest vihastada. Lihtsam oli kinkijate käest küsida, oi kas ostsite selle koos kauni ümbrispotiga. Vastus käes, ei me ostsime eraldi.
Kahjuks ei kasva nende kodudes kuukingad eriti vaid kuidagi kipuvad lihtsalt välja minema.
Vanast jubedast segust puhastades ei saanudki aru, millistes tingimustes taim rohkem oli olnud, osad mustad - viitasid liigniiskusele ning teised krimpsus - nagu liigkuivus. Elusad juured sai igatahes vetikatest nühitud, enamus sai ära. Kõik, millel puudus elu sai eemaldatud. Haavad kaneelitatud.
Kuna õied olid küljes, mõtlesin, et ei lõika õievarsi kohe ära. Vaatan, kuidas taim suhtub.
11.01.2011 - kolm kuud hiljem
Seis ikkagi nigel, olin piserdanud nii lehti kui ka juuri eraldi substraadi pinnal ning mõned korrad toonust andnud (lahja suhkruveega lehti puhastanud). Sel päeval lõikasin õievarred täielikult ära, tundsin, et need on liiast ja segavad taime taastumast.
Mõni aeg edasi ja selline teguviis oli osutunud õigeks.
25.04.2011- 3,5 kuud hiljem
Kohe on näha, kuidas lehed on muutunud ja uus isegi tulemas.
Sel ajal alustasin ka väetamisega. Nagu inimesega nii ka taimega, las enne ikka paraneb siis anname vitamiine.
27.08.2011 veel kolm kuud möödas
Mida õppisin sellest esimesest korrast?
1. kindlasti istutada taim kohe selliste lehtede puhul ümber - õigesti tegin
2. eemaldada kohe õievarred - viivitasin, taime taastumine võttis aega, taime liigne kurnamine
3. kindlasti piserdada sooja veega taime lehti - tegin - vee ja niiskuse omastamine paranes
(arvestada toatemperatuuri, talvel tegin enne lõunat)
4. taim ei tohi kuiva kätte jääda - võis jääda.
Sel ajal oli mul substraat liiga suuretükiline ja liialt kuivanud. Lihtsalt mõtetult, sest ma ei ole ülekastja tüüp. Nüüd teen hulga peenema ja vahetult enne istutamist lasen mõnda aega vees seista.
Sellise situatsiooni puhul kasutaksin hoopis kergkruusa - praeguste katsetuste ja kogemuste juures ütleksin ja julgeksin väita, et on efektiivsem.
Tegelikult oleneb inimesest. Kui kunagi pensionile jään, äkki käin siis koguaeg kastekann näpus.
Mõtlen, et siis on ehk aega rohkem, aga vaadates oma ema - kahtlen.
Kuidas ja kui kaua taastub taim ning millised näevad tema lehed lõpuks pärast taastusravi.
Esimene pilk sellele taimele andis teatavaid ohusignaale.
Aga sellel tähtsal päeval külaliste ees, ei saanud probleemiga tegeleda.
Võtsin käsile järgmisel päeval. Õied olid kaunid ja suured.
11.10.2010
Kogemus ütles, et pean ta kohe ümber istutama.
Võtsin ümbrispotist välja ja pidin šoki saama, 1/3 sellest vesi.
Seekord ma ei kasutanud oma süütud küsimust, miks kuukingale nii palju vett vaja läheb. Isegi see lihtne pärimine võib mõnda inimest vihastada. Lihtsam oli kinkijate käest küsida, oi kas ostsite selle koos kauni ümbrispotiga. Vastus käes, ei me ostsime eraldi.
Kahjuks ei kasva nende kodudes kuukingad eriti vaid kuidagi kipuvad lihtsalt välja minema.
Vanast jubedast segust puhastades ei saanudki aru, millistes tingimustes taim rohkem oli olnud, osad mustad - viitasid liigniiskusele ning teised krimpsus - nagu liigkuivus. Elusad juured sai igatahes vetikatest nühitud, enamus sai ära. Kõik, millel puudus elu sai eemaldatud. Haavad kaneelitatud.
Kuna õied olid küljes, mõtlesin, et ei lõika õievarsi kohe ära. Vaatan, kuidas taim suhtub.
11.01.2011 - kolm kuud hiljem
Mõni aeg edasi ja selline teguviis oli osutunud õigeks.
25.04.2011- 3,5 kuud hiljem
Sel ajal alustasin ka väetamisega. Nagu inimesega nii ka taimega, las enne ikka paraneb siis anname vitamiine.
27.08.2011 veel kolm kuud möödas
1. kindlasti istutada taim kohe selliste lehtede puhul ümber - õigesti tegin
2. eemaldada kohe õievarred - viivitasin, taime taastumine võttis aega, taime liigne kurnamine
3. kindlasti piserdada sooja veega taime lehti - tegin - vee ja niiskuse omastamine paranes
(arvestada toatemperatuuri, talvel tegin enne lõunat)
4. taim ei tohi kuiva kätte jääda - võis jääda.
Sel ajal oli mul substraat liiga suuretükiline ja liialt kuivanud. Lihtsalt mõtetult, sest ma ei ole ülekastja tüüp. Nüüd teen hulga peenema ja vahetult enne istutamist lasen mõnda aega vees seista.
Sellise situatsiooni puhul kasutaksin hoopis kergkruusa - praeguste katsetuste ja kogemuste juures ütleksin ja julgeksin väita, et on efektiivsem.
Tegelikult oleneb inimesest. Kui kunagi pensionile jään, äkki käin siis koguaeg kastekann näpus.
Mõtlen, et siis on ehk aega rohkem, aga vaadates oma ema - kahtlen.
Õnnetu kuukinga õnnetu keiki - II osa
Keiki on suureks ja tubliks sirgunud - nüüd päris õnnelik keiki.
Viimased kuud ta lihtsalt mõnules,
vahest sai karbi põhja vett lisatud.
Kuivale ei jäänud, lehti ka piserdatud sooja veega.
Kasvatas endale vahvaid varbaid!!!
Juured olid pikaks sirgunud. Potti paigutamisega oli tegu, et nad
ära ei murduks. Sai vees leotatud ja õrnalt enne suuremasse kaussi painutatud kokkupoole.
Ära harjudes tutvusime tasapisi potiga. Kergkruusast ta loobuda ei tahtnud, ei püüdnudki küljest
neid ära kanguta. Las jäävad mälestuseks õnneliku elu poole - tulevad uude ellu kaasa.
Põhja vahtpolüstorooli tükid, neid mida kasutatakse pakendamisel.
Kuigi ma istutasin ta rippamplisse, las näeb veidike maailma. Substraadiks currlini firma koor, ilus kas pole. Leotasin kuumas vihmavees ja lasin nõrguda.
Kõige hullem, mis saab olla, kui koor väga ära kuivab. Hiljem lihtsalt vesi jookseb vahelt läbi ja jäädki aina kastma. Mul on ta ka suurema tükilisem, lõikan küll oksakääridega väiksemaks.
Siin me siis ripumegi loodepoolsel aknal
ja talvist ilma nautides!
Arvestades enda sisekliimat ja substraadi suurust,
olen kastnud umbes 2x nädalas, keskelt läbi nelja päeva tagant.
Ja muidugi üks huvitav punn on külje peal olemas, nägu on selline peas nagu tahaks õievart moodustada.
vahest sai karbi põhja vett lisatud.
Kuivale ei jäänud, lehti ka piserdatud sooja veega.
Kasvatas endale vahvaid varbaid!!!
Juured olid pikaks sirgunud. Potti paigutamisega oli tegu, et nad
ära ei murduks. Sai vees leotatud ja õrnalt enne suuremasse kaussi painutatud kokkupoole.
Ära harjudes tutvusime tasapisi potiga. Kergkruusast ta loobuda ei tahtnud, ei püüdnudki küljest
neid ära kanguta. Las jäävad mälestuseks õnneliku elu poole - tulevad uude ellu kaasa.
Kuigi ma istutasin ta rippamplisse, las näeb veidike maailma. Substraadiks currlini firma koor, ilus kas pole. Leotasin kuumas vihmavees ja lasin nõrguda.
Siin me siis ripumegi loodepoolsel aknal
ja talvist ilma nautides!
Arvestades enda sisekliimat ja substraadi suurust,
olen kastnud umbes 2x nädalas, keskelt läbi nelja päeva tagant.
Ja muidugi üks huvitav punn on külje peal olemas, nägu on selline peas nagu tahaks õievart moodustada.
esmaspäev, 3. detsember 2012
Kergkruus kasvupinnasena
Kuidas mina kergkruusani jõudsin?
Ausalt öeldes, ei arvanud kolm aastat tagasi sellest midagi.
Olin varem küll kasutanud välipotinduses poti põhjas drenaažiks ja osadel ka mullapinnal. Väike fraktsioon (S) ujus lihtsalt minema ja suurem (M,L) oli juba õudus kuubis. Väikest kasutasin toas isegi mõne kaktusepoti peal killustiku asemel.
Sellise väljanägemise juures peidad selle lihtsalt poti põhja, sinna ju taimekesi ei pane. Aga mõned pallikesed olid oranžikamad ja need noppisin küll välja.
Neid võis juba orhideesubstraadi sisse lisada, kasutasin kõigil.
Huvi tekkis siis, kui näppu sattus RIMI-s 2010 aasta sügisel kott kergkruusa KEVYTSORA 3L
- juhei täitsa oranžikas ja normaalne!
Erineva suurusega, kui tahtsid suuremaid, siis noppisid eraldi välja.
Kohe tuli jõulukauba väljapanek, kaks kotti õnnestus Tartu omast, kuhu ema saatsin vaatama.
Eelmise aasta kevadel ootasin pikisilmi, kuna aiakaup välja pannakse.
Kuidagi ei tahtnud see kevad aga tulla. Terve hooaja vältel käisin paari kaupa toomas. Igatahes
sel aastal oli Pärnu vaeslapse osas, kusagil ei olnud saada. Paphid jäidki osad ilma!
Aga kuna ma hakkasin kergkruusa panema ka osade orhideepottide (mitte läbipaistvad) põhja ja substraadi sisse, siis lisaksin mõne firmad siia.
Hea näha, mis kotis miski on, mudi muudkui näpuga. Läbi ei paista, selgeltnägija ka ei ole!
KEKKILA 4L - suhteliselt väike, natuke suurem kui ehituses suurtes kottides - S fraktsioon. Isegi pesta annab, kasutan orhideesubstraadi segus. Väiksemad pallid olen lisanud juveelide substraati.
Lisan siia ka BIOLAN-i 2L pildi, ostnud ei ole.
Tänu lahkele müüjale K-Rautas õnnestus karbi sisse vaadata. Umbes sarnane Kekkilaga, aga rohkem ühtlasem ja ümaram.
See oli eelmisel kevadel, praegu ei tea, millist võib sisaldada.
Sisu võib muutuda.
GREENWORLD 5L
Kõige ropustsem ja jubedam, sodi palju sees.
Mõtlesin, et jäängi pesema. Leotad ja pesed jne.
See nüüd ongi puhtaks kasitud!
Aga ampli või läbipaistmatu poti põhja küll.
Hea suur poti täiteks kasutada, kuna teisi ei raatsi raisata.
MATOGARD 3L - vana toode
Vana toode oli läbipaistavas kotis, nüüd aga uues kuues helerohelises.
Kott on ilus, sisu võid vaid aimata. Suurusest üldse aru ei saa.
Olen saanud varemalt, nii
aasta tagasi pisut suurema fraktsiooniga.
Tolmu on omajagu, aga sodi mitte väga palju.
Prahti kipub igal olema põhjas, see loomulik.
Enne tarvitamist lasen sõela kergkruusaga nii külma kui ka tulise vee alt läbi, vesi peab lõpus enam-vähem selge olema. Hooga tuleb loksutada, muidu tolmu kätte ei saa.
Siis hakkan leotama vihmavees. Põhja panekul teen ühe kahe ööpäevase läbi, substraadi sisse lisamisel - ikka 2x vahetan vett (ühes vähemalt 24 t).
Ausalt öeldes, ei arvanud kolm aastat tagasi sellest midagi.
Olin varem küll kasutanud välipotinduses poti põhjas drenaažiks ja osadel ka mullapinnal. Väike fraktsioon (S) ujus lihtsalt minema ja suurem (M,L) oli juba õudus kuubis. Väikest kasutasin toas isegi mõne kaktusepoti peal killustiku asemel.
Sellise väljanägemise juures peidad selle lihtsalt poti põhja, sinna ju taimekesi ei pane. Aga mõned pallikesed olid oranžikamad ja need noppisin küll välja.
Neid võis juba orhideesubstraadi sisse lisada, kasutasin kõigil.
Huvi tekkis siis, kui näppu sattus RIMI-s 2010 aasta sügisel kott kergkruusa KEVYTSORA 3L
- juhei täitsa oranžikas ja normaalne!
Kohe tuli jõulukauba väljapanek, kaks kotti õnnestus Tartu omast, kuhu ema saatsin vaatama.
Eelmise aasta kevadel ootasin pikisilmi, kuna aiakaup välja pannakse.
Kuidagi ei tahtnud see kevad aga tulla. Terve hooaja vältel käisin paari kaupa toomas. Igatahes
sel aastal oli Pärnu vaeslapse osas, kusagil ei olnud saada. Paphid jäidki osad ilma!
Aga kuna ma hakkasin kergkruusa panema ka osade orhideepottide (mitte läbipaistvad) põhja ja substraadi sisse, siis lisaksin mõne firmad siia.
Hea näha, mis kotis miski on, mudi muudkui näpuga. Läbi ei paista, selgeltnägija ka ei ole!
Lisan siia ka BIOLAN-i 2L pildi, ostnud ei ole.
Tänu lahkele müüjale K-Rautas õnnestus karbi sisse vaadata. Umbes sarnane Kekkilaga, aga rohkem ühtlasem ja ümaram.
See oli eelmisel kevadel, praegu ei tea, millist võib sisaldada.
Sisu võib muutuda.
GREENWORLD 5L
Mõtlesin, et jäängi pesema. Leotad ja pesed jne.
See nüüd ongi puhtaks kasitud!
Aga ampli või läbipaistmatu poti põhja küll.
Hea suur poti täiteks kasutada, kuna teisi ei raatsi raisata.
MATOGARD 3L - vana toode
Kott on ilus, sisu võid vaid aimata. Suurusest üldse aru ei saa.
Olen saanud varemalt, nii
aasta tagasi pisut suurema fraktsiooniga.
Tolmu on omajagu, aga sodi mitte väga palju.
Prahti kipub igal olema põhjas, see loomulik.
Enne tarvitamist lasen sõela kergkruusaga nii külma kui ka tulise vee alt läbi, vesi peab lõpus enam-vähem selge olema. Hooga tuleb loksutada, muidu tolmu kätte ei saa.
Siis hakkan leotama vihmavees. Põhja panekul teen ühe kahe ööpäevase läbi, substraadi sisse lisamisel - ikka 2x vahetan vett (ühes vähemalt 24 t).
pühapäev, 2. detsember 2012
Orhideekapp - teine
Oi, kuidas ma rõõmustasin Jyski varakevadise allahindluse üle.
Juba muretsesin, kust saada uut. Ei olnud seda paksu rahakotti.
Aga jõudsin ära oodata, sest mind huvitas klaasvitriinkapp juba ammu.
Seekordne allahindlus 50%,
nii et 75euriga kätte saada, pole paha.
Juhuslikult ka viimane, nii et kokku ise panema ei pidanud.
Ära toomisega polnud probleemi, aga autost tuppa ja
ülemisele korrusele. Kohale sai!
On selle Jyski asjadega nagu ta on,
aga minul seisab see asi kindlalt paigas. Ei kõigu, ei pudene.
5.mai
Lõpuks kauaoodatud valgustus ja ventilaatorid.
Neli riiulit, igal omad. Mõlemal eraldi oma taimer.
Siia tirisin esimese kapi niiskusemõõtja/hügromeetri.
Elanikud juba kohal ja paigal.
No jah esimesed selle aasta tellimused juba seljataga.
5.oktoober
Õhuniiskust 74%.
Pidev temperatuur sees 25-26C, päevavalguslambid on kapi sees.
Sellest tingitud kõrgem temperatuur kui esimeses.
Ust hoian paokil, just ööseks -
niiskust ja temperatuuri vähendada. Hommikul näitab 21-23C.
Kõigil riiulil Leedust tellitud väiksemad kandikud,
mõõduga 35 x 16cm, kaks mahtus suurepäraselt ühele
ja nii täpselt. Üritan ikka aeg-ajalt neid ikka veega täita.
Kui kastan, uks pärani, siis niiskus langeb 40% peale.
Alumisele mahub veel! Eks suuremad kolivad kevadel aknalauale ?!
Juba muretsesin, kust saada uut. Ei olnud seda paksu rahakotti.
Aga jõudsin ära oodata, sest mind huvitas klaasvitriinkapp juba ammu.
Seekordne allahindlus 50%,
nii et 75euriga kätte saada, pole paha.
Juhuslikult ka viimane, nii et kokku ise panema ei pidanud.
Ära toomisega polnud probleemi, aga autost tuppa ja
ülemisele korrusele. Kohale sai!
On selle Jyski asjadega nagu ta on,
aga minul seisab see asi kindlalt paigas. Ei kõigu, ei pudene.
Lõpuks kauaoodatud valgustus ja ventilaatorid.
Neli riiulit, igal omad. Mõlemal eraldi oma taimer.
Siia tirisin esimese kapi niiskusemõõtja/hügromeetri.
No jah esimesed selle aasta tellimused juba seljataga.
5.oktoober
Pidev temperatuur sees 25-26C, päevavalguslambid on kapi sees.
Sellest tingitud kõrgem temperatuur kui esimeses.
Ust hoian paokil, just ööseks -
niiskust ja temperatuuri vähendada. Hommikul näitab 21-23C.
Kõigil riiulil Leedust tellitud väiksemad kandikud,
mõõduga 35 x 16cm, kaks mahtus suurepäraselt ühele
ja nii täpselt. Üritan ikka aeg-ajalt neid ikka veega täita.
Kui kastan, uks pärani, siis niiskus langeb 40% peale.
Alumisele mahub veel! Eks suuremad kolivad kevadel aknalauale ?!
Orhideekapp - see kõige esimene
Eelmisel aastal oli uus, sellest suvest vana. Nii kiiresti toimus muutus. Varsti juba ajalugu!
Kappe kutsungi spa-deks. Heal lapsel mitu nime.
Selle esimesega täitsa probleem, teadsin millist tahtsin,
aga Jysk ei kavatsenudki mingit soodukat siis teha.
Lõpuks tellisin Pärnu firmalt KlaasVärk, viisin joonised ja nii ta saigi
karastatud klaasist, suht raske. Mine tea, kes riiulilt ta maha pühkida võib.
Kapi mõõdud 1250x320mm, kõrgus 500mm.
Koht oli teada, töölaua juures ülemine riiul. Printeril ja skänneril tuli allapoole kolida.
Pidulik seadmine 11. juunil 2011
Üleval on klaas ära tõstetav, väga mugav lahendus.
Hiljem sain sinna vahele läbipaistvad joonlauad panna, kuhu külge oli võimalik tillandsiad riputada.
Üks nurk oli ka lastud eemaldada juhtmete tarvis.
Kapi puhul on väga oluline enne läbi möelda, milline ta seest peaks olema ja välja nägema. Minul olid taimed enne olnud juba kandikutel kergkruusa peal ning ´´minikarbis´´ samuti kergkruusal ja kivikestel klaasvaasides. Ükskõik mis nänn, aga see tahab ka korrashoidu.
Tavalise kandiku pealgi annab kergkruusa korras hoida. Pese ja leota ja vaheta jne., kui tahad ilma
mingite randiteta ja sitikate hakkama saada.
Kui ma ei oleks enne vast nii mässad, olekski teinud suure vea ja hakanudki seestpoolt ehtima.
Minu valik - lihtsus, puhtus ja hea hooldus. Nii on väga hea silma peal hoida!!!
Veega täidetavad kandikud, mida iga nädal puhastad korra harjaga üle. Riiul ka paigutatud nii kõrgele, et plastkandikuid on võimalik alt kätte saada, ilma taimi välja tõstmata. Kapp ise sai tehtud ju riiuli mõõtmete järgi.
Kaks päevavalgustoru, mis põlevad olenevalt aastaajast 10-12 tundi, on taimeriga. Vahest on mingist pudelikorgitski täitsa kasu, näiteks alusena.
Temperatuur püsib toa omast paari kraadi võrra kõrgem.
Järgmisel päeval toimus kaua oodatud kolimine.
Esimesed elanikud.
Ootusäravus suur nii minul kui ka taimedel.
Kuidas toimib, kuidas meeldib!
Kuu aja pärast sain kauaoodatud ventilaatorid, kaks.
Adapter 0n 1,5-12V, mul on reguleeritud 7,5V peale.
Taimeriga töötab iga tunni tagant 15 minutit. Oli kapis super udutaja, mis paraku töötas ainult mõne kuu. Ju tahtis korralikku hooldust ja puhastamist vahepeal saada
Nii see aedniku värk ongi, et enda hobide jaoks ei jätku korralikult aegagi.
Mõned pildid selle aasta algusest, 20. jaanuar
Sauna tekitamine!
Kuum vesi kandikutele ja uksed kinni, kusagil tunni pärast läksid klaasid läbipaistvaks.
Probleeme ei olnud, väga tihti ei tee. Kui kusagil lehel on mingi plekike, siis annavad nad endast märku. Nagu reguleerijad, kui tahad priisata, siis pead lõivu maksma. Võid ju mingi kahtlase leheotsa ära lõigata, aga soodsatel tingimustel hakkab edasi toimetama.
Need fotod on tehtud 5.oktoobril.
Aeg-ajal tõstan teise kappi ringi,
seal veel ruumi on.
Ka siin, aga ei taha väga külg külje kõrvale panna,
õhk pääseb paremini liikuma.
Enamus taimi on rahul, kes ei tahtnud siin kapis olla, kolisid välja.
Podangis dactyloceras´-ele ei meeldinud. Aga tal olid probleemid juba siis, kui ta schwerterist saabus oma plekkidega. Sain juba lahti, aga kapis tekkisid uued. Tundus, et tegemist on ikkagi seen-
mitte bakteriialse infektsiooniga. Aga sellest hoopis haiguste all.
Kappe kutsungi spa-deks. Heal lapsel mitu nime.
Selle esimesega täitsa probleem, teadsin millist tahtsin,
aga Jysk ei kavatsenudki mingit soodukat siis teha.
Lõpuks tellisin Pärnu firmalt KlaasVärk, viisin joonised ja nii ta saigi
karastatud klaasist, suht raske. Mine tea, kes riiulilt ta maha pühkida võib.
Kapi mõõdud 1250x320mm, kõrgus 500mm.
Koht oli teada, töölaua juures ülemine riiul. Printeril ja skänneril tuli allapoole kolida.
Pidulik seadmine 11. juunil 2011
Hiljem sain sinna vahele läbipaistvad joonlauad panna, kuhu külge oli võimalik tillandsiad riputada.
Üks nurk oli ka lastud eemaldada juhtmete tarvis.
Tavalise kandiku pealgi annab kergkruusa korras hoida. Pese ja leota ja vaheta jne., kui tahad ilma
mingite randiteta ja sitikate hakkama saada.
Kui ma ei oleks enne vast nii mässad, olekski teinud suure vea ja hakanudki seestpoolt ehtima.
Minu valik - lihtsus, puhtus ja hea hooldus. Nii on väga hea silma peal hoida!!!
Veega täidetavad kandikud, mida iga nädal puhastad korra harjaga üle. Riiul ka paigutatud nii kõrgele, et plastkandikuid on võimalik alt kätte saada, ilma taimi välja tõstmata. Kapp ise sai tehtud ju riiuli mõõtmete järgi.
Järgmisel päeval toimus kaua oodatud kolimine.
Esimesed elanikud.
Ootusäravus suur nii minul kui ka taimedel.
Kuidas toimib, kuidas meeldib!
Kuu aja pärast sain kauaoodatud ventilaatorid, kaks.
Taimeriga töötab iga tunni tagant 15 minutit. Oli kapis super udutaja, mis paraku töötas ainult mõne kuu. Ju tahtis korralikku hooldust ja puhastamist vahepeal saada
Nii see aedniku värk ongi, et enda hobide jaoks ei jätku korralikult aegagi.
Mõned pildid selle aasta algusest, 20. jaanuar
Kuum vesi kandikutele ja uksed kinni, kusagil tunni pärast läksid klaasid läbipaistvaks.
Probleeme ei olnud, väga tihti ei tee. Kui kusagil lehel on mingi plekike, siis annavad nad endast märku. Nagu reguleerijad, kui tahad priisata, siis pead lõivu maksma. Võid ju mingi kahtlase leheotsa ära lõigata, aga soodsatel tingimustel hakkab edasi toimetama.
Aeg-ajal tõstan teise kappi ringi,
seal veel ruumi on.
Ka siin, aga ei taha väga külg külje kõrvale panna,
õhk pääseb paremini liikuma.
Enamus taimi on rahul, kes ei tahtnud siin kapis olla, kolisid välja.
Podangis dactyloceras´-ele ei meeldinud. Aga tal olid probleemid juba siis, kui ta schwerterist saabus oma plekkidega. Sain juba lahti, aga kapis tekkisid uued. Tundus, et tegemist on ikkagi seen-
mitte bakteriialse infektsiooniga. Aga sellest hoopis haiguste all.
Tellimine:
Postitused (Atom)