Juhei!!!
Lausa super! Üks minu murelastest läks õitsema, uskumatu!
Liigil kanniktillandsia on väga palju alaliike. Scaposa varieteet on nendest kõige suurem, pikkuseks 15cm. Eelistab
teistest varieteetidest vähem valgust, aga rohkem niiskust ja jootmist. Tema
lehed on pehmemad ja ei ole nii jäigad.. Kasvab Guetamaala metsades kõrgustel 1500-1959m
http://www.keyessentials.co.uk/tillandsia-ionantha-scaposa
13.03.2011 - sellisena siis saabus
Tellisin tema möödunud aasta kevad-talvel Currlinist.
Täpselt aasta võttis õitsemiseks aega. Aga, et ta üldse niikaua vastu pidas,
pidin ta esmalt kahte liiki kahjuritest puhtaks rookima. Mürgitada ma teda ei
julgenud, eks ma siis viinavatitikuga neid kilp- ja villtäisid ära nühkisin.
Need tulid aiandist kingituseks kaasa.
Päris mitu kuud pidasin võitlust, mitu
inetut ja järatud lehte pidin ära lõikama. Eemaldama
ma neid ei hakanud, kuna tulevikus lootsin ikkagi ka järglasi näha. Sel ajal ma
õitsemisest ei osanud veel unistatagi.
15.03.2012 roosakad kandelehed
Esimene avastus õite tulekust –
selles olin raudselt kindel, kuna olen nende kohta suhteliselt palju uurinud.
Mõned lehe otsad kipuvad vahel siiski kuivama, kui väga
pikalt, siis olen kuivanud otsad ära lõiganud.
Praegu juhtub harvem, eks taime
hingeelu tundma õppimine võtab ka aega.
Selline on siis kahjurivõitluse tagajärg.
Küll näpud
vahepeal sügelised, et inetut tagaosa eemaldada, aga suutsin muuta oma mõtlemisviisi.
Õhtuse piserdamise piisad.
Ma ei ole kunagi kellaaegu
taga ajanud. Tean, et kui järgmisel hommikul ei ole võimalik, teen õhtul
ja kui elamine soe, siis pole hullu. Muidugi lehevahed tuleb korralikult kuivaks raputada sealjuures õrnalt.
Elav ilus näide!
Hoopis hullem, kui jätad
vahele ja taim peab kannatama kuivuse käes.
17.03 - järjest roosam 25.03
01.04 - kauni värvuse kooslus 12.04 - varsti õite aeg
16.04 - esimese õie sära
Õitsema läks 15. aprillil, kuu aega pärast roosakate kandelehtede avastamist. Temale paraku kapis ruumi ei jätkunud oma suuruse ja ka
kunagiste kahjurite pärast.
Ripub põhjapoolsel aknal, 5cm kaugusel akna
klaasist, seotud ettevaatlikult ümbert pehme lilletraadiga.
Igasugune kleepimine oli minu puhul välistatud, samuti uputamine.
Suvel sai isegi kaks korda päevas piserdatud, kui sõidus ei olnud. Eelmisel
kevadel kaks korda nädalas, sellel sügisel ja talvel üle päeva, oli ka
perioode, kus sai üle kahe päeva joodetud. Jälgin toa niiskust, vahest
kütteperioodil mõnel korral iga päev.
Väetanud ei ole kunagi. Piserdan
suhteliselt sooja veega, eranditult vihma või lumesulamisveega. Mitte kunagi ei
ole kraani ega keedetud, selle surnud, veega. Ja piserdaja on tavaline, suurepiisalina mitte mingi udutaja. Taim tuleb korralikult märjaks saada.
Lisavalgustust saab samamoodi nagu põhjapoolsel aknal elavad juveelid ja kuukingad, kevadel ja sügisel lisaks 4-5tundi, talvel hommikul mõned tunnid, vastavalt kella 14-15-st kella 21-ni välja
Minu taimeke on umbes 13cm
pikkune.
