Gastrochilus japonicus

Kasvab Jaapanis, Hong Kongis ja Taiwanis (kõrgustel 200-2000m) mägedes puudel, eelistab poolvarju http://www.orchidspecies.com/gastrochilusjaponicus.htm.

Minu lilleaeda saabus 2010 aasta suve lõpus Elsnerist ühistellimuse tulemusel.

Ilus taim, kaasavaraks kaks õievarre hakatist http://album.ee/node/24181663/50257511.
Rippus akna peal, koguaeg sai piserdatud ja nii need nupukesed arenesid, ühel neli ja teisel seitse  http://album.ee/node/24181687/50257511. 
Läkski õitsema http://album.ee/node/24181695/50257511.

Raske pika 2010/2011 talve veetis hädaga minikapis. Ei meeldinud, aga pidi leppima. Suve algul sai unistuste spa-sse. Õitsemise jättis küll vahele, aga kasvatas usinasti juuri.

Erilist jahedust ta ei saanud, talvel alla  20°C ei läinud. See-eest niiskust jagus. Küll ootasin imet!

Ja ülla-ülla see saabuski...

19. veebruar                                     15. mai 

Seekord siis ühe õievarrega, aga siiski rikkalikum - 13 pungaga. Super!
20. mai -esimene õis                              25. mai - välimised õiepungad

 Omamoodi lahedad, nagu pöialpoisid ...

 Oma perekonnast ühe ilusama õievärvusega.
Pruunide suhtes olen kuidagi allergiline, muidugi oleneb toonist ka.

Iga kord kui niisutasin, siis tõmbasin ninasõõrmed seda suurepärast peent aroomi täis.
Lilleline, mitte lääge ega imal.
Üks lemmikumaid!!!

1. juuni - viimane veel

Kasvab senini blokil, armastab niiskust ja liikuvat õhku.

Kui mul õnnestub juurekesed lahti harutada, siis tahaks 

potililleks lasta kasvada.

Tuleb elu kergemaks teha. Vahest on vaja ka rohkem kui kaks-kolm päeva kodust ära olla.

Praegu hakkab lõpetama õitsemist.

Tundub, et alumine leht kavatseb õitega solidaarne olla. No jah!!!

Halb tal ei olnud! Ju sai tema aeg läbi!

Haraella retrocalla

Kasvab Taiwani metsades, kõrgustel 1000-2200m, poolvarjus.

http://www.orchidspecies.com/haerodorata.htm

Kuna orhideefoorumis oli tol ajal temast palju juttu, siis jõudis ka minu koju. Aasta 2010 sügis ja O&M tellimusena, kenade õiepungadega, mis õige pea avanesid.

http://album.ee/node/24181719/50257511

Kasvab siiani blokil, elupaiki lausa mitu - küll ümar klaas, siis tuli minikasvuhoone ning lõpuks pääses teenitult troopilisse spa-sse. Siiani lihtsalt õitseb ja õitseb.

Ütlengi, et hästi hooldatud taim õitseb pidevalt ning armastab niiskust ja liikuvat õhku.

Just liikuvat õhku ka, sest nn. minikasvuhoones puudus mul ventilaator ning alumised lehed hakkasid kattuma valge kirmega. Nüüd enam seda probleemi pole. Suvel saab ülepäeva, vahest ka iga päev vihmavett. Mõnikord ka väetist (erinevaid), nii kord kuus tavalisest lahjemat.

25.mai 2011                                            21.august 2011

30.märts 2012 

 Sellise nunnu olemisega,
armas sametine huuleke!

Aga aroom on minu jaoks kohutav ....
Meenutab sidrunilist fairy-t, keemia missugune!
Nina lähedusse ei lase.



Selle aastased õitsemised, veel on võimalik lehekaenaldest õievarsi tekitada.

Aastaga kasvatab kaks lehte, ainult üks leht on selle aja jooksul kolletunud, see kõikse alumine.                                  

Paphiopedilum delenatii x armeniacum (Armeni-White)

Saabus eelmise aasta augustis Nardotto-st.
10. august 2011

  Kena taim.
Sai ümberistutatud kergkruusa,
muideks juured olid väga korralikud.

Elab idapoolsel aknal, kevadest varjutuskardina taga,

et vältida liigset päikest.


12. aprill  2012                          kaks nädalat hiljem

12. mai                                            nädal hiljem

Doritis pulcherrima var. alba

Kasvab varjulistes troopilistes metsades, kõrgustel 300-1300m.
Kodumaa Hiina, Assam India, Myanamar, Tai,
Malaisia, Laos, Kambodža, Vietnam, Borneo ja Sumatra.

http://www.orchidspecies.com/doritispulcherma.htm

12. märts                                             06. mai

18. mai

Parodia sanguiniflora

Kodumaa Põhja-Argentiina.

Õied umbes 4,5cm, õitsesid nädal aega.

 10. juuni

13.juuni 

 

Phalaenopsis equestris

Tore väikesekasvuline, iseloomulik keikide kasvatamine.

Ta koliski Ürje orhideede perest minu juurde, iseseisva elu peale kaasavaraks kaks toredat juurejuppi. Boonusena tillukene õievars.

Kodumaaks Filipiinid ja Lõuna-Taiwan, kasvab varjulistes soojades orgudes, merepinnast kuni 300m http://www.orchidspecies.com/phalequestris.htm 

 22. aprill

Istutasin kergkruusa sisse ja võimaldasin talle koha spa-s.

Soe, mõnusalt niiske ja ka kunstlik valgustus.

 Neljast tillust pungast arenesid väikesed õied, umbes 2,5cm.

 Ilma aroomita.

  

19. mai 

 Tema alaliigid ja hübriidid on tublid ja pikalt õitsejad.

 Nüüd tal on arenenud juba uus leht ja tulemas ka midagi mud, paistmas uus juurehakatis ja ka õievarre algeke.

20. juuni

Malaxis khasiana

Üks õnnetutest nn. juveelidest. 

Leidub  Ida-Himaalajas, Nepaalis, Tais  1000-3000m kõrgustel. Armastab varju.

http://www.orchidspecies.com/malkhasiana.htm

Arenes suhteliselt kiiresti, kui ärkas. Kasvab samas substraadis, milles tuli. Nüüd kevadel olen väetanud ka lahjema väetisega.

22. aprill                                                          26. aprill

Esialgu oli õievars peidus lehtede vahel, enne kui avastasin.

Eks ta siis salamisi seal tasapisi juba õitses. Aroomi pole tundnud. Lehed kaunilt läikivad rohelised mitte aga hallikassinakad või sinakashallid.

7. mai

 Õied on imetillukesed umbes 4-5mm.
 Päris omamoodi, huvitavad. 
 Kõrvakesed ja vuntsikesed.

 Vahepeal  nautisime uue spa eeliseid (uus orhideekapp).

Minu malaxis´ed

Meil Eestis kasvab sellest perekonnast ainulehine soovalk (varem oli sookäpp) - malaxis monophyllos

http://www.orhidee.ee/index.php?id=46 

Mina sain oma soovalgud eelmise aasta augustis O&M-st. 

Mõtlesin, et nüüd astusin küll oma juveelidega ämbrisse. Lehed olid närakad, mitte sellised nagu ootasin nagu olin fotodel näinud. Erksad ja värvilised lehed jäid ilmselt ebareaalsusesse. Roheline oli oma värvuse kaotanud, kortsus, katkised ning mingid kuivanud õievarred.

Ühesõnaga olin pettunud, kohe nii, et ei teinud ühtegi fotojäädvustust - praegu oleks olnud hea vaadata Nii nad räbalakesed kolmekesi (kolm erinevat liiki) riiulil seisid. Igaks juhuks käisid Raidi käe alt läbi, nii paar korda.

Varsti kuivasid lehed ning jällegi mul mingid paljad porgandid. Peast käis läbi, et seekord valvuriametit ei olegi vaja pidada.

Novembris asetasin nad päris aknaklaasi lähedale, seega jahedamas. Hea, kui kord kuus tuli meelde õrnalt niisutada substraadi pinnast. Kastmisega ei kiirustanud, sest elu ei paistnud. Tegelikult ei uskunudki näha, lihtsalt katsetasin, et vaadata, mis saab. Mingi hetk tulid meelde ja hakkasin neid tähelepanelikult silmitsema.

Juhei! Algul paistis ühes potis ja siis järgmises. Ja nii nad riburada ärkasid talveunest.

Malaxis calophylla asemel tuli mingi spec. striped leaves.

27. veebruar                                                       17. märts

27. veebruar

Sellel oli kaks haru küljest pudenenud ja panin titad sambale. 

Nii nad eraldi mul kuulasid, kui mingid nutid hakkasid paistma.

M. khasiana 27.veebruar                                 17. märts

Kolmas liik kõige unisem Malaxis josephiana.

Kõik on kenasti sirgunud, lehtedega on nii nagu on. 

Unistustest on asi kaugel.

Mõni läks isegi õitsema.

Phalaenopsis Buena Jewel x equestris alba

Tema pärit selle aasta kevadiselt näituselt, teadsin keda tahta (esimesed fotod - tellimused 2012-2).

 Juhtus nii, et istutamisega jäi nii nagu oli ning kuidagi ei kiirustanud ka, õievars aga arenes. Tegelikult aega nappis.

Esimene õis siis 30.märtsil vahetult enne sünnipäeva, tahtis üllatada.

Aeg aga läks, järgemööda õied avanevad, kolm õievart 16. aprill  

Kogu aeg pott oli upakil tänu rohketele õitele, lõpuks ei pidanud vastu ning istutasin ümber (kaks kuud juba saamisest möödas). Läbi musta poti ei näe, mis toimub. Kogu aeg toimus üks pidev tunnete mäng. Muidugi hoidsin hinge kinni kui potist välja võtsin.

 toretsev samblapallike                                              usinasti puhtaks urgitsetud                                                                     

 

kõigest puhtaks küüritud ja kaneelitatud, 
kusjuures paar juureotsakest vajas värskendust. 
Super!




18.mai – täisõites ja uues keskkonnas rõõmsalt edasi. 
Väga hästi pidas ümberistutamise vastu. 
Ei mingit kapriisitamist ega mossitamist.
Nüüd on kuu möödas ja taim ikka endiselt õites.
Ütlemata vastupidav ja tubli õitseja!                                                       

Phalaenopsis tetraspis green x micholitzii green

Õnnestus saada eelmise aasta sügiseselt kokkutulekult, kolme õievarrega – kaks neist õitses.

Selline nägi välja, minule armas.
31.10 - mõni päev peale kokkutulekut

 

Ümberistutamisest foto jälgi ei jäänud, suht kiire aeg. Igatahes poti sisu oli rõve, haises, pealt sammal tumeroheline. Juured ka, andis nühkida. Palju oli lihtsalt kuivanud juuri, pooled jäid ikka järele ka.

 Taastumine paraku võttis kaua, sest troopilises kuurordis (kapis) ei jagunud enam kohta. Nukralt konutas põhja aknal, kolisin ära idapoolsele aknale. Sai riiulisse ja lampide tähesärasse.

Hakkasid ilmuma esimesed juured ja potis olevatel aktiviseerusid otsad. Elu hakkas edasi minema täiel rinnal. Taim sai aru, et temast ikkagi hooliti ehkki privileegidest oli ilma jäetud. 

12.03- uued juured                                        ka uued pungad paisumas

Uued kaunid õied 30.03.

Nagu näha ka potti ei jätkunud, olen kõik tugevamad plastpudelid kasutusele võtnud. Jäätee omad väga head. Taaskasutus, säästame loodust!

 18.05 - ikka veel

Vanem õis on otstest pisut õrnroheline, muidu kumab kaunilt valgelt. 

Ei jälgegi rohekaskollastest toonidest. 

Seekord ilma ka ühegi triibuta.

Eks siis uute õiteni.