Ühe tite lugu

See nn. titt on võtnud kindla suuna, aga seda teab ainult tema ise.
Minu asi on veel vaid oodata. Vaatame, kellega ta maha saab!!!

29. oktoober

Kahtlustan õit, seeekord võiks ju nii minna !!!

Bulbophyllum nymphopolitanum orhideekasvatuspojektis

See lihtsalt tuli - mõtlen projekti, saabus koos taimega.
Kõigile orhideede tellijatele pandi üks kingitus, eeldasin küll tellimuse lähedast.
Ja kuna teda sai palju, siis valmiski taimekasvatusprojekt
http://www.orhideefoorum.com/viewtopic.php?f=46&t=1730

Vaevalt kunagi ma ma bulbot tellinud oleksin. Nüüd siis viies esindaja.
Teised neli kõik Ürje käest päritud.
Kasvavad, seni ära kuivanud ei ole. Mõni on isegi õitsenud ja mitu korda.

Kätte sain esmaspäeval, 28. oktoobril.

Kõige noorem bulbi on lausa titt, mitmekordesd mähkmed ümber.
Algul tekitas see kohe segadust, mõtlesin ei tea mida.
Lehel on teadagi mis laigud.
Päev hiljem, 29-l istutasin ümbertõstmise meetodil.

Kuna pott oli kuiv, siis enamus substraati pudenes ilusasti laiali. Näha on aktiivseid juureotsi, nii et midagi ei tee kui ta oleks päris puhtaks vanast teinud.

Osa jäi vanemat ja pool sai uut. Kekkilat peenestasin ja lisasin sütt pisut juurde. Istutasin 200ml topsi.

Taim sai puhtaks kasitud - lehed said nii alt kui ka pealt viinaga niisutatud salvrätikuga.
Eemaldasin leheotsa koos selle seenelise laiguga. Lõikeservad kaneelitatud.

Elukohaks valisin talle kapi, kolis neljandale ehk kõige ülemisele riiulile teiste bulbode sekka. Parem kui nad üheskoos oleksid.

Kapis temperatuur aasta läbi üle 22C, enamuse ajast 24-25C.
Kui tulevikule mõelda, siis õie aroom ei ole paljutõotav. Ühte räimelehka pidin juba taluma.
Vähemalt ta ei õitsenud parishii´ga ühel ajal. Ja nüüd nad on ninapidi koos.

Killukesi Helsingi näitusest - 26.oktoober

Jõudsime just avamishetkeks kelle 10-ks kohale. Minule oli see esimene kord.
Kristi hoiatas mind, et ärgu ma oodaku mingit suurejoonelist näitust.
Aga et ta nii väike on, seda ma ei osanud arvatagi.
Pettumus oli alguses nii suur, et ei teadnud kellest fotot teha.
Peagi hakkas saal täituma rahvaga, kiirelt sai ka mõned fotod tehtud.
Firmade väljapanekud olid kenad, kohalike kollektsionääride väljapanek oli aga väga kesine.
Lätlased teevad ikka silmad ette.

Üle kõige oli Currlini orhideede kompositsioon.
Nii välguta kui ka välguga, edaspidi tuligi ainult viimast kasutada.

Mõnedest suuremas plaanis

Brassiocattleya Binosa

Ornithocephalus manabina

Esimene ilus võimas puhmik. Ja teine läks paljudel kindlasti soovinimekirja, huvi oli suur.

Killuke Currlini müügiletist.
Taimi oli kuhjaga, ka seljataga riiulitel.

Kui me mingi kella 13 ajal lahkusime,
olid laual vaid üksikud orhideed.



Mõned fotod saali keskosast. uhked taimed.

Karge väljapaneku nael minu jaoks - üks võimsamaid.

Kohalik kollektsioon - üks kolmest, kui ma ei eksi, väljapanekust. 


Minu lemmik.                                         Ja lihtsalt nunnu väike dendroobium.

Ilm oli kohutav nii Helsingis, Tallinnas kui ka Pärnus.
Aga ei nurise sai kodust välja nautima kasvõi seda killukest eksootikat.
Kohata tuttavaid ja suhelda selle toreda ja omamoodi kiiksuga - rahvaga - orhideerahvaga.
Ja kõige üllatavam oli tulla tagasi ilma ühegi taimeta. Keda tahtsin seda ei saanud.
Isegi ´´porgandid´´ jätsid külmaks, kuna ei olnud selliseid resursse.
Kahte orhideed (üks phale ja teine mini-vandaline) uurisin, aga mitte nii põhjalikult ning avastasin, et mitte midagi ei juhtu, kui ma ilma nendeta Pärnu tagasi saabun.
Puudus õige tõmbenumber, siis oleks ka ostnud. 

  

Titel mis ???

Mõni päev on lausa üllatuste rohke.                   
Mõtlesin, et teeksin titele oma isikliku pesa.
Juba nõnda suureks sirgund, mis ta ikka ´´ema´´ kukil.
Las läheb oma elu peale.
Ehk on lootust vanemal õide puhkeda.

Vaatasin, et päris hästi tuleb teine küljest,
et nagu ei peaks kirurgilisi meetmeid ega abivahendeid kasutama.
Ja siis - õnneks - märkasin, et midagi veel on tulevat. Seekord hoopis titel!!!
Kas on see järjekordne uus või otsustab tema hoopis õitsema minna???

Igatahes paigale ta jätsin, kuniks selgus saabub.
Muidu riku veel teise plaani ära. Igaks juhuks ei näpi, ootame!!!

Minu roheliseõieline

Sellest taimest ei saa mööda minna.
Ta ikka õitseb oma kahe õievarrelt, kolmanda kuivatas mingil ajal ära.
Aga on kasvatanud kaks uut, ühel on juba õiepung paisumas.
Üks minu lemmikumaid,
jagab parishii´ga ja Irene Dobkin´ga esimest kolme kohta phalede hulgas.
Ta küll avas oma imekauni õie (esimese) päev enne näitust,
aga ikkagi tema eelnevad (aiandist kaasa saanud) lehed ei olnud sobilikud näitusel esinemiseks.

Umbes aasta tagasi kolis ta mul kergkruusast kooresse,
natuke pisut suuretükiline sai, suht kiiresti kuivab. Natuke ajalugu!

01. oktoober 2012 - viimast päeva kergkruusas

Elab kapis, naudib spa mõnusid.

 

Aiandis kasvanud lehed ja minu juures uus leht. Vahe on ilmselge!

 

10. oktoober 2013

Õis erineva tausta ja valgusega.

Seekord on ka väiksed lisandid!

21.oktoober

Ainuke, mis puudub, on aroom!!!

Aga tema puhul lepin ka lihtsalt selle nummi värvusega!!!

Paphiopedilum Cam´s Cloud

Esivanemad: bellatulum x emersonii

See siis kolmas ehk viimane taim firmast Orchideen Wichmann.
Netist leidsin superfotosid tema õie kohta, eks ma vaatasin ju esivanemaid.
Alati ei pruugi kõik ristandid meeldida kui kenad esivanemad tahes on.

15. august

25. august

Vägagi normaalsed juured;
mingi pisilõikus sai tehtud ja aktiivseid juureotsi ka leidus.
Sain ka aru, et õiepung ei kavatsegi lehekaenlaist välja sirguda, avaneb kunagi sealsamas.

Selles substraadis puuduvad samblatükid, lihtsalt nii juhtuski. Aga rohkem on see-eest peenemaid lisandeid.

04. september

Fotod on küll nagu mingis päikeseloojangus tehtud.
Ja nüüd ta siis avanebki, tundub et jääbki lage vaatama.

04. september                                             07. september

Lõug on ka lössis.
Aga oma värvuselt on ta selline nagu ootasin, olgugi et kääbik
ning jääbki selliseks poolavanenuks.
Tal on kaks suuremat noort võsu ja üks on päris titt, alles nägi ilmavalgust.
ühest suuremast võib heal juhul varsti midagi kooruda.
Kui ma seda peatükki veel mitu päeva kirjutan, siis mine tea mis veel juhtub.

Tavapärasest keraamikast

Ütleme, kui ei oska või ei ole võimalust või aega ise teha ning kui tavapärane lihtne poorne savipott ei sobi.
Tuleb päevakorrale poes olev keraamika. Lihtsalt tuleb sobiv kuju ja värvus leida.
Tegelikult mängib ka materjal rolli, just edaspidi augu tegemisel.
Ka see ei ole lihtne, üksjagu sebimist.
Õnneks leidub Pärnus poti valiku poolest täitsa asine suurem lillekauplus.
Vaatame siis esialgsed plussid ja miinused.
+ Hooldada on lihtne, ei kogune siia mustust ega sammalt (ega ka hallistust - kui umbses ja õhk ei liigu) nagu poorsele potile.
- Auku aga annab suuremaks meisterdada, vaja ainult kannatust ja spets puuri.

Tegemist siis teemantpuuriga, abikaasa ostis. Väga hästi teeb oma tööd, nii nagu näidatud.
Mina tegin rahulikult, puurile tugevat survet ei lisanud. Muidugi kiirus oli ka väike.
Aega seega läheb, aga asja sai.
Kõigepealt sai augud ette märgitud, siis kergelt üle puuritud. Ning siis hakkasin üle üle ühe läbi puurima.

Siis võtan käsile järgmised augud, vahepeal kiikan ka poti põhja alla. Kas seal eraldub tükke rohkem?

Nüüd peab üritama kahe augu vahelt puurida, sest esialgsed vahed on pisut suuremad ning
poti põhja veel kätte ei saa.

Põhja alt vaadates näeb, et juba on võimalik hakata tegutsema ka teiste tööriistadega.
Haamer ja suur nael. Asetada nael kahe augu vahelisele ribale tuleb haamriga ettevaatlikult sellele survet avaldada.
Kui mõni ühenduskoht on veel tugev, tuleb aidata ettevaatlikult puuriga.
Ning siis kukubki põhi kenasti alt ära.

Natuke on seest glasuuri ära, aga sellest pole midagi.
Nüüd jääb vaid augule kena välimus tekitada.

Tuleb võtta jäme liivapaber ja keerata ümber toru,
siis on lihtsam lihvida poti servi.

Ja selline see põhi hakkabki välja nägema.
Kui ta resti peal ei seisa siis tuleb kindlasti
talle jalad meisterdada ning alla kleepida.
Täiesti neofi kõlbulik pott.