Jõulukaktused

Säravpunaste õitega
Käes on jälle jõulukaktuste aeg.
Miks nendest kirjutada!?
- neid on tulemas rohkem kui üks - uued põnevad õievärvused
- avastasin hea koha nende kasvatamiseks - köögiaken loodepoolne 
Seal on piisavalt varju ja jahedust, õnneks õhksoojuspump ei unda taimede pea kohal.
Miks just tema!?
- tütre kingitud
- Elvast minuga Pärnusse kolinud
- ilusad säravpunased õied
- väga vastupidava hingega
On paar korda läbikuivanud ja hulga lülisid poetanud, aga ellu jäänud.
Kord nokkis tütretütar ta salaja poolpaljaks, aga pidas vastu.
See suvi möödus ilma suuremate viperdusteta. 
Kastan ja väetan tunde järgi, tema küll nendest kirjanduse antud puhkeperioodidest ei arva midagi.
Üritan aimata, mida ta parasjagu tahab, ehk soove silmist lugeda.
Me oleme hakanud teineteist mõistma, vahelduseks kaktuseväetisele on saanud minu käest ka
lahjat orhideeväetist. 

22. november

Alati on üks õis teistest tunduvalt ees, kusagil kuu aega.
Nagu meelde tuletamas, me nüüd tuleme, varsti jõulud käes. tal oleks nagu tiivad laiali.
Lihtsalt ta ei saanud läbi aknaklaasi avaneda, sellest lapik. 

8. detsember 

 Nüüd aeg järgmiste käes.
Juba ostsin uue ka, kreemjate õite ja purpurlillade tolmukatega.
Senini ei ole nad õisi ega pungi maha poetanud kusagil (ka ämmale kingitud), suht vastupidavamad kui taluaegsed. 
Uus aga viskas paari-kolme päeva jooksul pea kõik küljest. Ei jõudnud ilusaid õisigi jäädvutada.