Selle taimega nägin vatti, õigemini külalistega, kes boonusena kaasas olid.
Vahepeal küll mõtlesin, et lihtsam viis neist lahti saamiseks on taime likvideerimine.
Siis mul tekkis aga lausa võitlushasart.
Saime ta Ürjega Schwerterist (25.oktoober 2011) kaks ühes potis. Minu enda valitud.
Paari päeva pärast avastasin, et pean kähku õied koos vartega eemaldama.
Valged õied, külalistel ka valged pidurüüd selga tõmmatud. Läksid täiega.
Siis hakkas jant lehekaenalde, varre ja juurtega. Ei tea kohta, kus neid poleks olnud.
Neid aina jagus. Ainult viinatasin, ime et taim alkoholi mürgitust ei saanud.
Osad külalised pugesid muidugi peitu ja irvitasid vaid ning meisterdasid järglaskonda.
Huvitav taim, küll tuli lehekaenlaist ja varrest juuri, seal oli hea peitust mängida.
Vahelduva eduga sai püütud. Alul olid päevased vahed, siis nädalased. Kui sai pool aastat mässatud, lõpetasin Actara-ga selle nalja tegemise.
Vot nüüd sai villtäidest lahti ning enam nad meid ei ole kimbutanud.
Lehed on muidugi rikutud. Uued, mis on tulnud on see-eest väga ilusad.
Kasvab esimesest päevast alates kergkruusas,
idapoolsel aknal varjutuskardina kaitsva rüü taga (jaanuar, veebruar - sügiseni, ka november). Kõik oleneb päikese aktiivsusest. Mere äärne värk!
Ilma kaitseta oleks ta lihtsalt kõrbend!
Muidu kastsin kaks korda nädalas (kui aega oli), praegu kuumaga vajab aga lausa kolme korda.
Seega tuleb ka tihedamini väetada. Kergkruusa elanikel teen antud väetisekoguse veel poole lahjema.
26. märts 2013
15. aprill
Usinasti terve puhma jagu uusi juuri välja ajanud nagu tahaks vana osaga hüvasti jätta.
Lähme teeme ka muutuse ehk uuenduskuuri ära.
27. mai
Inimesed muudkui teevad, mis see taimel ära ei ole.
Oleme ka kaunim.
Nägu juba on, siis ka keha. Aga sellest hiljem!
Sel aastal rõõmustame kahe õievarrega.
Eelmisel aastal oli see üks õievars pea meeter pikk.
Keerasin ta rõngasse, muidu nägi rääbakas välja, õied ainult kusagil kaugel. Ühesõnaga taevasse pürgija!
Kunagi ehk jälle ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar