Ühel päeval sain kauni üllatuse osaliseks, aimasin õrnalt,
aga siiski hoidsin hinge kinni, kas tõesti …
Kastsin teda kord nädalas ja ei
olnud seda punnikest kohe märganud.
Mõne päeva pärast oli mul pilt selge, et siit areneb
õievars. Muidugi alumine leheke läks kollaseks. Muide selles lehekaenlas
kükitaski kutsumata külaline – villtäi.
Minu jaoks oli huvitav jälgida, kuidas ta õievarre lõpuks
oma lehekaenlast välja keerab.
Mõned pildiseeriad tema omapärasest arengust.
24.jaanuar - punnike 27.jaanuar - ja ongi ...
31.jaanuar 12.veebruar
13.veebruar - uus juurehakatis 19.veebruar - väike takistus
25.veebruar - eemaldatud ettevaatlikult, 04.märts - abi hilines, lihtsalt kõver
08.märts - veel tukub, 09.märts - vajasime toetuseks ´patja´
12.märts - lihtsalt kaunis, nii me elamegi idapoolsel aknal
Õied on võrratud, aga aroom on suht keemiline. Ootasin midagi paremat.
Minu taimel õis nii kirju ei ole, ainult ühel kroonlehel on
paar triipu. Paraku minu liigsele ettevaatlikkusele jäi üks õieke pisut kõvera kaelaga.
Talvel sai ka lisavalgustust 14/15.00 - 21.-ni, nüüd aga 17-st. Külma kaitseks panin 2cm paksuse penotüki plastmassist nõu alla ning ka akna ja nõu vahele väikese riba kõrgusega 10cm. Vahemalt jalad sain neil soojemalt hoida.
Praeguse seisuga on uue lehe kasvatamine veel pooleli ja mitu uut juurt tulemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar