Tema leidsin ühe sugulase sünnipäevalt.
Revideerisin aknalauda, kus olid õnnetud kuukingad reas. Kõik ilmselgelt ülekastmise tunnustega - taimed lontis ja kortsus lehtedega. Kõige õnnetum oli siiski keikiga taim.
Kurb on, kui oled varem sellele inimesele rääkinud - kuidas hoolitseda kuukingade eest. Rääkisin juba mitmendat korda uuesti, mis ette võtta ja mis on valesti. Tänaseni ei ole rohkem käinud, seisukorda paraku ei tea.
Otsustasin päästa iga hinna eest keiki, sest sellist valgete õitega (õigemini südamikuga) mul ei olnud. Emataimel olid mõned õied veel küljes.
Üks tavapärane ütlus, et valgeõielistest ei saa kunagi küllalt.
Lõtv ja kortsuliste lehtega keiki.
Kaks sobiva pikkusega juurehakatist - positiivne.
Eemaldasin emataime küljest ja lõikekoha kaneelitasin.
Taimeke sai transporditud autoga,
tuult ja külma õhku sisse hingata ei õnnestunud.
Kodus sai korralikult puhastatud ja desinfitseeritud viinaga.
Vanas kapis ruumi ei jagund ja uut polnud veel valmis seatud.
Tuli leida teine lahendus.
Tegin, mis vähegi suutsin ja mis vähegi võimalik.
Leidis pesa karpi, põhja sai kergkruus ja peale juurte ümber pikakiulist sammalt.
Nii ta siis toetuski oma lehtedega karbi servale, juured lahedalt spagaadi asendis.
Ei tahtnud vägisi neid painutada, las sirguvad ja kosuvad veel. 
Alul sai iga päev sooja veega piserdatud nii juuri kui ka lehti.
Kui lehtedes turgor hakkas taastuma, siis jätsin alusele pisut vettki, et niiskust oleks
pidevalt saadaval ja taim ei peaks kannatama selle puuduse all.
Kilekotiga sehkendamist ei poolda
ning sellisene karp mingisugune kupliga võtaks veelgi rohkem ruumi.
7. mai - 1,2 kuud hiljem
Veel möödub kaks kuud ja kümme päeva.
17. juuli - 3,5 kuud hiljem (algusest)
Ausõna - mingit ´´imekreemi´´ ei ole kasutatanud.
Ainult vihmavesi ning piserdasin lehti keskkohani, et vett kusagile kaenlasse ei valguks.
Vett lehtedelt ära ei pühkinud, jätsingi märjaks.
Lehed on tugevad ja prinkis.
Ja nüüd mõni päev tagasi. Ütleme, et päästmisest, mis algas 26. märtsist, on möödas viis kuud.
See on pikk protsess, aga lehti on võimalik saada hea hoolitsusega normaalseks.
Juured on arenenud ja kasvanud tublisti.
Sirgumas uus leheke.
Väetamisega ei kiirusta, vähemalt kuu ootame.
kunagi räbalas sesukorras?
Mina ise saan öelda, kuna olen nii tupsutanud päris mitu taime.
Võid ükskõik kui hästi, aga teatud märgid ikkagi jäävad (vanadele lehtedele).
Üks tähelepanek veel - ülesturgutatud taimede lehed on küllalt haprad ja sageli tükivad lõhenema.
Nende puhastamisega tuleb olla ettevaatlik, õrn.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar