Esmapilgul vaatad, et suhteliselt kergete killast, ei pea pidevalt piserdama.
Aga see-eest on vaja olla ettevaatlik, et nende paksude kehade vahele mingit kurikavalat veepiiska ei jääks.
Minu juurde jõudis ta Currlinist 2011 aasta märtsis.
13. märts 2011 20. september 2012
Alguses kasvas ta mul kapis. Aga hiljem ehk sellel kevadel pidi ta uutele asukatele ruumi tegema. Oligi plaanis ta põhja-loodepoolsele aknale riputada teiste sekka.
Eelmise aasta sügisest hakkas tema pontsakas tagumik pruuniks minema.
Ei võtnud kohe midagi ette ning siis juba läks see pehmemaks.
Nüüd siis asusin kibekiirelt tegutsema, nii palju kui oli võimalik lõikasin lehevarsi ära.
Ma ei lootnudki, et midagi tuleb välja. Aga nii ma olin ühe päästnud ning proovisin seda meetodit korrata.
Ka niiskuse tõttu eemaldasin ta kapist, aknal kuivem õhk. Ehk jääb.
Nüüd ma ainult piserdasin lehevarte otsi mitte keha ennast.
Sai tellitud uusi, aga teda veel ei asendanud. Rääbakas oli, aga kuidagi ei tõusnud käsi teda välja vahetama. Nii ta jäigi, kuni ühel päeval märkasin tipmiste lehede õrna värvumist.
Mõtlesin, et ei ole võimalik! Aga oli!
15. juuni
04. juuli
11. juuli - esimene õis
Varsti ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar