Minu teine luigekael oli suve jooksul väga hästi kosunud.
Lehed muutusid vahepeal imelikuks.
Enne, kui jõudsin neti läbi surfata, hirmuga paar korda juba mürgitasin.
Osutus mingiks hooldusprobleemiks, just kastmise poolt.
Enda arvates olin jube usin, aga midagi jäi ikkagi puudu. Kastsin ja väetasin.
Septembri alguses märkasin üht punni.
Juba jõudsin juubeldada, käisin mitu päeva hõisates ringi.
Esialgu uudist veel suure kella külge ei riputanud.
Ootasin ja jälgisin.
6. september
10. september - ikka ootusärevus
15. september
Võiks juba hõisata, aga fotosid silmitsedes hakkas hinge kuri kahtlus pugema.
Ei ole võimalik!!! Vaatame paari päeva pärast...
17. september - ongi käes see, mida kartsin
Ja tulevadki juured ning punni tipp täitsa leheline.
Ongi keiki! Ei lohutanud mind ka see teadmine, et pidi üpris tavaline olema.
Ikkagi läks midagi nihu, porgand tegi vingerpussi.
Oligi kõik seni liigagi kenasti läinud.
Seda esimest luigekaela ma küll nii putitanud ei ole.
No jah pole halba ilma heata.
Nüüd saan siis keiki potti panna, ootame kui juured ning ta ise paraja suurusega on.
Aga sellest juba uus lugu...
Selle õitsemist vist ei tule ??? Keiki võtab oma osa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar