Ma ju oma vorstikesed niisutasin vaid ega kasutanud liimi. Öeldi, et peab!
Kui julguse kokku võtsin ja helistasin, kas on juba põletatud.
Olin õnnelik, et tervelt ahjust tulid. Sain glasuurima minna.
Rõõmu muidugi kahandas järjekordne ütlus, et pärast võib ka minna katki.
Aga lohutati, et mõnel ei püsi liimideski koos. Oleneb ikka tegijast!
See viimane oletus andis kohe jõudu ja usku!!!
Proovisin erinevaid glasuure, kuidas jääb ja meeldib.
Põletus toimus 1180C juures.
Tuntud tundmatu salapärane roheline, igas olukorras huvitav!
Kahevärviline, siin sai kasutatud ainult läbipaistvat läikivat glasuuri.
Teinekord prooviks siidmatti, et kuidas jääb. See tulemus on kena.
Mehele kohe lemmikuks.
Siin sai proovitud ühte huvitavat sinist glasuuri.
Päevavalguses on hoopis teine.
Välguga tundub vägagi erk ja särav.
Uurisin ja tuvastasin, et tegemist peaks olema
glasuuriga - ažuursinine tähnidega.
Paksemalt ei julgenud katta, kuna kartsin kaotada ussi effekti.
See pott sai tehtud orioniga, lisasin sisse ka oranži pigmenti.
Seda viimast sai liigagi vähe nagu paistab.
Kui oma glasuurimisi täheldada, siis tundub et targem on jääda selle meetodi puhul
läbipaistva glasuuri peale. Või siis ka salapärast rohelist, mis päästab igas olukorras.
Mõni saab glasuurimisel stressi, minul veel pole. Aga paras katsumus .... !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar