Eile sai lõpuks teoks. Hiljaks ei jäänud, päris viimane hetk.
Kolisime võrkpotist, kus kasvasime 2011 aasta varakevadest,
uude omatehtud keraamilisse savipotti.
Sellise puhmaka sain kätte, osa substraadist jäi korvi (vooderdatud kookoskiuga).
Paar tundi enne kastsin korvi korralikult märjaks, et harutamist lihtsustada.
Siin on näha nii vanu kui ka täiesti kõlbulikke juuri.
Mitte ühtegi mädand juurt ma ei leidnud, kolm aastat segamatult substraadis.
NB! Korralik kastmine !!!
Seda annab harutada, aegamööda - kiirustada pole vaja.
Abiks oksakäärid. Ei rebi vanu substraadi tükke, mina olen lõiganud koore või söetüki katki.
Seejärel pudeneb ülejäänu pikapeale küljest ära. Eks vaatame kui palju siit midagi alles jätame.
Ettevaatust !!! Mitte vigastada. Siit järeldub, et ohutum on istutustööd varem ette võtta.
Hakkab looma. Uue tite juured.
Päris hea tulemus juba, vanast substraadist puhastades saab juba vanematest juurtest lahti.
Need on nii kerged eralduma.
Oma aja äraelanud juured on vanade porgandite jäänused.
Ühte ei saanud vahelt kätte, selle hiljema lõigatud. Kartsin vigastada noori juuri.
Mina lasen kenasti ära kuivada ´kriipsuks´, siis alles lõikan ära. Iga aasta tuleb üks.
Sobitame potti. Enne substraadiga katmist, kaneelitame kärbitud juure otsi.
Substraadis kasutasin Leedu firma koort, sai mõned tükid väiksemaks lõigatud.
Enne seisis sõelaga kuumas vees, siis nõrutasin ja jahutasin.
Juurde veel lehtpuusüsi ja pisut kergkruusa.
Komponendid samad mis varemgi. Keskmise suurusega, vast tiba suuremgi.
Substraati lisame ettevaatlikult, kergelt grilltikuga aidates. Valvas silm tite juurtel!
Saigi tehtud! Oma tund aega kulus.
Kaunis taim kaunis potis!
Esialgu leidis koha laua peal, hoian esimesed paar päeva päikese eest.
Pilves ilmaga pole probleemi.
Ei taha veel kastmisega kiirustada. Niiskelt koorelt saab oma esmased vajadused kätte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar