Samblast kooresse

Mormodia ´Lime Tiger´- Clowesia Grace Dunn ´Chadds Ford´ AM/AOC x Mormodes elegans var. alba ´SVO´HCC/AOS

´´Tiigri´´ kolimine samblast kooresse ja kõige tähtsam veel uude keraamilisse potti.
Mõned asjad võtavad lihtsalt kauem aega kui oli planeeritud.
Näiteks kolimine ning siis lõpuks postitamine ehk jälje jätmine teatud sündmusest.

Kõige tähtsam aga, et planeeritud asjad saavad ikka teoks nagu alati.

29. mai - tulles                                 6. juuni - istutamine

Kaunisti / kenasti kosunud. Uuteks elamusteks / katsumusteks valmis.
Saanud piisavalt juua ja süüa.

Piisavalt niisutatud ning sambla urgitsemiseks valmis!

See nokkimine on päris tüütu, oma pool tundi võtab aega.
Ettevaatlikult ja tasakesi!

Kuivanud lehesoomused sai vist liiga usinalt eemaldatud. Kõige viimase kihi oleks pidanud jätma. Tuli nähtavale uusi juurealgmeid ja ka muud.
Juuri sai vähe kärbitud, enamus terved.

Kuidas sobib!?

Saigi teoks!
Algab siis kohanemisperiood!!!

Pea kümme päeva hiljem

Vahel on isegi kasulik, kui mõningaid asju ei jõua (loe: ei ole/ei jätku aega) teha.

Ei maksa kiirustada, eriti kui näed,
et erilist põhjust selleks ei ole.
Juured olid ju mõlemal taimel kaunid,
las joovad!
Siis on bulbid ka pringimad kui istutamiseks läheb.

No jah nii siis saigi oma kümme päeva!
Tegelikult esimesi muutusi oli bulbidel märgata juba kolmandal päeval.
Siin pole midagi imelikku, iga päev ma ju neid vaatlesin ja imetlesin, kui kenakesed nad on.
Vajadusel jälle jootsin, õigemini umbes pool cm vett sai tasside põhja jäetud.

Eks siis tulemused !!!!!
29. mai          Mormodia ´Jumbo World´

6. juuni

Tema istutan siis homme s.t.7-l potti, rohkem pringim.

29. mai        Mormodia ´Lime Tiger´

6. juuni

Tema istutasin täna oma potti.
Ah jah üks päev lisasin tassi põhja veele lisaks ka Currlini kahe komponendi (AB) väetiselahust. Muidugi siis kui juba pringiks muutusid, ütleme eile ole see päev!

Selle niisutamisega muidugi peab ettevaatlik ka olema, sest
niiskus levib ju mööda sammalt kenasti ülespoole.
Parem kui seda bulbi lähedusest pisut eemale tõmmata. Muidu kasu asemel kahju !

Võrdluseks siis eelmise aasta taastumisi:

http://annelasblogi.blogspot.com/2013/06/catasetum-bella-vistas-sangria-jamies.html

http://annelasblogi.blogspot.com/search/label/Cycnodes%20Chiriqu%C3%AD

Siis ma ei julgenud eriti hingatagi rääkimata aktiivsest niisutamisest.
Ikka tasapisi ja targu !
Tähendab ainult selles vahe, mõned päevad võttis kauem aega. Aga ka juurte seis oli erinev!

Üks kaunimaid

Saabus kunagi, täpsemalt  2011 aata oktoobris firmast Schwerter, noortaimena.
Ajalugu fotodena on kusagil - kusagil olemas, eeldavasti välisel kõvakettal.
Ka lugu on pooleli jäänud. Aga esimene on olemas, tema siis paremalt kõige suurem neist
http://annelasblogi.blogspot.com/search/label/Tellimused%202011

 
Tavaliselt kui vaja läheb ei leia või ei ole aega otsida ning vahest seetõttu jääb nii mõnestki taimest postitus ära.
Tolle sügise phalede taimed (neli noortaime) kuidagi vindusid, pikalt nii ka temagi.
Midagi oli südamikuga, kas viga saanud.
Jupp aega ei tahtnud mingeid lehti tekitada. Õnneks juured arenesid edukalt.
Alguses kasvas ka kergkruusas, eelmisel aastal istutasin kooresse.
Kapis kasvanud algusest saati.
Eelmisel aastal kui kooresse istutasin, kolis idapoolsele aknalauale.

18. mai - pisitasa avanemas

20. mai

Ja milline fantast aroom - toas on puhkenud eht piibeleht !!!

Teine õis ka tulekul!

26. mai                                    28. mai

Näis kas kolmanda suudab ka lõpule viia!
                      

Kolmanda õitsemine.
Foto 23. juuli - juba mitmes päev.

Täna on 30. august ning ikka õitseb rõõmsalt edasi.
Õied peavad üle kuu tublisti vastu!

Pikakaelaline

Sel aastal oli eriti varmas, kasvatas ja kasvatas.
Nii pika õievarrega ei ole ta veel mul olnud. Andis aga fotole püüda!

21. mai

Õite raskuse all hakkas õievars allapoole õnneks kalduma.
Arvasin ta juba kapi ukse vahelt välja vaatamas.

25. mai                                                 28. mai

1. juuni

Kusagil kaks - kolm nädalat õitseb üks õis !

Oodates imelisi õisi

Ja mina arvasin, et sel aastal ma õisi ei näegi.    
Lihtsalt elas riiulil mõned kuivaperioodid üle.
Kes silme alt ära, see paraku kipub unustusse.
Ometi oleme koos nii mõndagi üle elanud!          
Märkasin jah et mingid paksendid lehekaenlais, aga et ....
Ja nüüd siis hoopis üllatame kolme õievarrega!

Väheke poseerimist ühelt ja teiselt küljelt...

Selle kevade viimane sgrafiito

Mõned päevad tagasi sain oma viimased  
kolm neofi potti kätte.
Nemad käisid siis näitusel !
Tumedal savil meeldib mulle rohkem,
valgel savil jäävad heledad toonid kuidagi lahjaks.
Mulle meeldib kontrastsus!           

Oranži ja viktooriarohelise pigmendi lisamine valgele angoobile.
Augud ja motiivid.

Lihtsalt mõned augud.

Seest ja põhjast on potid glasuurimata.

Eeltöö.
Poti rullimine või mudimine on köömes selle kõrval, mis ees ootab.
Seda peab tegema kui inspiratsioon peale tuleb. Ja kindlasti teadma, mida peale tahad teha.

Mingi algplaan on hea, muutused ning ideede külv juba töö enese käigus.
Aga lihtsalt pott käes ja mõtled mida teha, siis võidki jäädagi ootama.

Tavaliselt olen motiivid või motiivide augud varem valmis teinud, kui kribu ega mingeid ornamente just ei joonista. Pärast on muidugi põhiangoobiga suht tüütu sealt vahelt teha.
Kas paksult või hoopis õhukeselt seda näeb alles pärast põletust.
Ma olen kuidagi kide ei hiilga just paksuse ja rohkuse poolest !!!

Kõige lõpus siis poti serv.
Seda kõike teen nahkkuivale savile. Mitme õhtu peale võib oma töö jaotada.
Üks õhtu teen potid, järgmisel või mitme (on olnud ka neli päeva vahet) päeva pärast joonistan/graveerin. Kui hoiad lahtiselt, siis tuleb juba tõsiselt kraapida.
Mul on tavaliselt kilesse või õhukindlalt karpi suletud.
Ühe poti graveerimine võtab päris omajagu aega.

See nüüd valmistoodang.
Valget angoobi oleks pidanud rohkem panema.

Alati graveerin põhja või jala alla oma initsiaalid ja kuupäeva,
inimene peab oma tööd väärtustama !!!
Need on siis rullitud ja keskkuumuses 1170C põletatud.

Sügisel uuesti !...

Lillaõieline minikas

Eelmisel aastal õitses ta mul maru pikalt.
Õievars muudkui kasvas ja kasvas! Vaatasin juba, et lõppu ei paistagi ning lõpuks saatsin sundpuhkusele.
Ei tahtnud kappi oma õievarrega ära mahtuda.
Nii et tänuväärne õitseja!!!


Foto. 11. veebruar - uus õievars kasvamas

21. mai - esimene

Seekord mingil hetkel sai ühest õievarrest kaks!

25. mai                              28.mai

Selline ta siis ongi!!!