Mõned päevad tagasi sain oma viimased kolm neofi potti kätte.
Nemad käisid siis näitusel !
Tumedal savil meeldib mulle rohkem,
valgel savil jäävad heledad toonid kuidagi lahjaks.
Mulle meeldib kontrastsus!
Oranži ja viktooriarohelise pigmendi lisamine valgele angoobile.
Augud ja motiivid.
Lihtsalt mõned augud.
Seest ja põhjast on potid glasuurimata.
Eeltöö.
Poti rullimine või mudimine on köömes selle kõrval, mis ees ootab.
Seda peab tegema kui inspiratsioon peale tuleb. Ja kindlasti teadma, mida peale tahad teha.
Mingi algplaan on hea, muutused ning ideede külv juba töö enese käigus.
Aga lihtsalt pott käes ja mõtled mida teha, siis võidki jäädagi ootama.
Tavaliselt olen motiivid või motiivide augud varem valmis teinud, kui kribu ega mingeid ornamente just ei joonista. Pärast on muidugi põhiangoobiga suht tüütu sealt vahelt teha.
Kas paksult või hoopis õhukeselt seda näeb alles pärast põletust.
Ma olen kuidagi kide ei hiilga just paksuse ja rohkuse poolest !!!
Seda kõike teen nahkkuivale savile. Mitme õhtu peale võib oma töö jaotada.
Üks õhtu teen potid, järgmisel või mitme (on olnud ka neli päeva vahet) päeva pärast joonistan/graveerin. Kui hoiad lahtiselt, siis tuleb juba tõsiselt kraapida.
Mul on tavaliselt kilesse või õhukindlalt karpi suletud.
Ühe poti graveerimine võtab päris omajagu aega.
See nüüd valmistoodang.
Valget angoobi oleks pidanud rohkem panema.
Alati graveerin põhja või jala alla oma initsiaalid ja kuupäeva,
inimene peab oma tööd väärtustama !!!
Need on siis rullitud ja keskkuumuses 1170C põletatud.
Sügisel uuesti !...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar