Viimased õied oma kodus

Mitu aastat kasvatas ta ainult ühe õievarre.                 Foto. 4. juuli

Sel aastal aga koguni kaks,
justkui tõestades et ma olen veel rohkemaks suuteline.
Samuti ei tahtnud ega kavatsenud nendel õievartel ühtegi punga kolletada.
Eelmistel ikka tembutas kas ühe või kahega.
Väga tubli taim!                          

10. juuli

 14. juuli

    

Vähemalt nägin ära
selle suurepärase alguse!

Õnne uues kodus
ja rohket õitsemist !!!

Viimane õitsemine oma kodus

Kuna enam ma tema õitsemist ei näe,
siis otsustasin postitada viimased fotod mälestuseks!
 
26. juuni

4. juuli

7. juuli

Soovin oma taimele head uut kodu ning õitse rõõmuks !!!

Õievarre areng

Mõne päevaga on talle päris palju pikkust
juurde tulnud.
Ja aina edasi, ikka valguse poole!
Vahepeal peatus
ja mõtles, kust on mõttekam edasi trügida.
Kas ringi või otse?
Tundub, et on võtnud nõuks otse minna ja kahe paksu vahelt
läbi trügida.                                  Foto. 29. mai

7. juuni                                             11. juuni

Ei kujuta ettegi, kui pikaks võib oma õievarre sirutada. Selge, et kuus õit on tulemas.
 
19. juuni

Nüüd on vast sirutusele lõpp!
Võiks ju lõpuks õitsema hakata! 
 
24. juuni

Ikka sirutusasend!!!
Tundub, et selle külmaga ei suvatse keegi eriti liigutada.
Ka taimed!
Pungad ei suvatse kuidagi paisuda,
täiesti äraootaval seisukohal.

 4. juuli

Paari päeva jooksul toimus tumenemine
ja nüüd siis hakkas keskit liigutama.

See maailma piilumine on kuidagi väga ettevaatlik,
aga täiesti märgatav. Ja rohkem uudishimulikumaks muutub!

Nii et homseni!!!

Lihtsalt kaunid õied

Selle aasta esimene.
Postitan seekord siis ainult fotosid õie avanemisest ja õitsemisest, pungafaasi jätan vahele.
Lihtsalt kaunid õied ja kui veel saaks läbi nende ka aroomi kaasa anda!!!
Napikalt jäi puudu jaaniööst!

24. juuni

25. juuni

26. juuni

Ja veel üks ports!

Sel aastal on porgand suurem! Sai hulga usinamalt joodetud ja söödetud!
Kuidagi ei taha üle kahe õie kinkida. Aga tavaks on kinkida aastas kaks õitsemiskorda!

Õrnade kristallide paraad

Oma lemmikute õievarre areng on omaette elamus.
Just lemmikute, sest mõningate puhul jätab see täiesti külmaks.
Kuukingaliste puhul tekib elevus esimese õitsemise (loe: noortaimede) puhul.
Niisiis Podangis dactyloceras. 
10. juuni

13. juuni                                                 17. juuni

19. juuni - esimesed

21. juuni - juba pooled

23. juuni

Läks tõsiseks andmiseks! Õrnu kristalle aina jagub

Lähemalt ka ...

Tavaline foto ilma välguta.                       Suuruse täpsustamise moment!

Ikka põhja-loodepoolsel aknal ning sellise keskmise koore sees.
Kastmine tunde järgi, vahel ka ´´ära unusta mind´´. Toitmine ka paar korda kuus.

Midagi teist

Lihtsalt nägin ning leidsin, et kodus ootab üks endale juba seltsilist.
Esimene pärineb aastast 2011.
Ja nii siis juhtuski, et teine Nepenthes saabuski.
Olen näinud suuri lillepoodides ja kuidagi räsituid,
aga tema oli väike ja hoopis teistsuguste kannudega.
Ning kodus selgus ka lehed on teisemad.

kodune kann                                               ja uustulnuk

Kannud uustulnukal üpris tavalised, aga suuremad ja piklikumad.
Lehed läikivad ja siledad ning samuti pikemad.

Koduse kanntaime lehed aga matid ning imepeenikeste pehmete karvakestega.

Lihtsalt nii õitsevadki! Kirjukannuline on senini kapis kasvanud.
Jalgupidi vees olemist ei ole neil vaja. Tuleb jälgida, et ainult läbi ei kuivaks.
Taluvad kuivust paremini kui teised putuktoidulised.

Vaatame, mis teeme. Praegu neid ikkagi ei saa uude kasvusegusse istutada.
Pole potte, ka neile tahan need ise teha.

Nendega olen suutnud jääda mõistuse piiridesse. Kuigi tellimiskohad on juba mitu aastat tagasi välja vaadatud. Lihtsalt ei suutnud otsustada, kelle kasuks otsustada, kas kärbsepüünised, kanntaimed, huulheinad või hoopis püünislehed.
Aga vahest ongi nii kasulikum!!!