Lihtsalt nägin ning leidsin, et kodus ootab üks endale juba seltsilist.
Esimene pärineb aastast 2011.
Ja nii siis juhtuski, et teine Nepenthes saabuski.
Olen näinud suuri lillepoodides ja kuidagi räsituid,
aga tema oli väike ja hoopis teistsuguste kannudega.
Ning kodus selgus ka lehed on teisemad.
kodune kann ja uustulnuk
Kannud uustulnukal üpris tavalised, aga suuremad ja piklikumad.
Lehed läikivad ja siledad ning samuti pikemad.
Koduse kanntaime lehed aga matid ning imepeenikeste pehmete karvakestega.
Lihtsalt nii õitsevadki! Kirjukannuline on senini kapis kasvanud.
Jalgupidi vees olemist ei ole neil vaja. Tuleb jälgida, et ainult läbi ei kuivaks.
Taluvad kuivust paremini kui teised putuktoidulised.
Vaatame, mis teeme. Praegu neid ikkagi ei saa uude kasvusegusse istutada.
Pole potte, ka neile tahan need ise teha.
Nendega olen suutnud jääda mõistuse piiridesse. Kuigi tellimiskohad on juba mitu aastat tagasi välja vaadatud. Lihtsalt ei suutnud otsustada, kelle kasuks otsustada, kas kärbsepüünised, kanntaimed, huulheinad või hoopis püünislehed.
Aga vahest ongi nii kasulikum!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar