Tavapärasest keraamikast

Ütleme, kui ei oska või ei ole võimalust või aega ise teha ning kui tavapärane lihtne poorne savipott ei sobi.
Tuleb päevakorrale poes olev keraamika. Lihtsalt tuleb sobiv kuju ja värvus leida.
Tegelikult mängib ka materjal rolli, just edaspidi augu tegemisel.
Ka see ei ole lihtne, üksjagu sebimist.
Õnneks leidub Pärnus poti valiku poolest täitsa asine suurem lillekauplus.
Vaatame siis esialgsed plussid ja miinused.
+ Hooldada on lihtne, ei kogune siia mustust ega sammalt (ega ka hallistust - kui umbses ja õhk ei liigu) nagu poorsele potile.
- Auku aga annab suuremaks meisterdada, vaja ainult kannatust ja spets puuri.

Tegemist siis teemantpuuriga, abikaasa ostis. Väga hästi teeb oma tööd, nii nagu näidatud.
Mina tegin rahulikult, puurile tugevat survet ei lisanud. Muidugi kiirus oli ka väike.
Aega seega läheb, aga asja sai.
Kõigepealt sai augud ette märgitud, siis kergelt üle puuritud. Ning siis hakkasin üle üle ühe läbi puurima.

Siis võtan käsile järgmised augud, vahepeal kiikan ka poti põhja alla. Kas seal eraldub tükke rohkem?

Nüüd peab üritama kahe augu vahelt puurida, sest esialgsed vahed on pisut suuremad ning
poti põhja veel kätte ei saa.

Põhja alt vaadates näeb, et juba on võimalik hakata tegutsema ka teiste tööriistadega.
Haamer ja suur nael. Asetada nael kahe augu vahelisele ribale tuleb haamriga ettevaatlikult sellele survet avaldada.
Kui mõni ühenduskoht on veel tugev, tuleb aidata ettevaatlikult puuriga.
Ning siis kukubki põhi kenasti alt ära.

Natuke on seest glasuuri ära, aga sellest pole midagi.
Nüüd jääb vaid augule kena välimus tekitada.

Tuleb võtta jäme liivapaber ja keerata ümber toru,
siis on lihtsam lihvida poti servi.

Ja selline see põhi hakkabki välja nägema.
Kui ta resti peal ei seisa siis tuleb kindlasti
talle jalad meisterdada ning alla kleepida.
Täiesti neofi kõlbulik pott.