Killukesi Helsingi näitusest - 26.oktoober

Jõudsime just avamishetkeks kelle 10-ks kohale. Minule oli see esimene kord.
Kristi hoiatas mind, et ärgu ma oodaku mingit suurejoonelist näitust.
Aga et ta nii väike on, seda ma ei osanud arvatagi.
Pettumus oli alguses nii suur, et ei teadnud kellest fotot teha.
Peagi hakkas saal täituma rahvaga, kiirelt sai ka mõned fotod tehtud.
Firmade väljapanekud olid kenad, kohalike kollektsionääride väljapanek oli aga väga kesine.
Lätlased teevad ikka silmad ette.

Üle kõige oli Currlini orhideede kompositsioon.
Nii välguta kui ka välguga, edaspidi tuligi ainult viimast kasutada.

Mõnedest suuremas plaanis

Brassiocattleya Binosa

Ornithocephalus manabina

Esimene ilus võimas puhmik. Ja teine läks paljudel kindlasti soovinimekirja, huvi oli suur.

Killuke Currlini müügiletist.
Taimi oli kuhjaga, ka seljataga riiulitel.

Kui me mingi kella 13 ajal lahkusime,
olid laual vaid üksikud orhideed.



Mõned fotod saali keskosast. uhked taimed.

Karge väljapaneku nael minu jaoks - üks võimsamaid.

Kohalik kollektsioon - üks kolmest, kui ma ei eksi, väljapanekust. 


Minu lemmik.                                         Ja lihtsalt nunnu väike dendroobium.

Ilm oli kohutav nii Helsingis, Tallinnas kui ka Pärnus.
Aga ei nurise sai kodust välja nautima kasvõi seda killukest eksootikat.
Kohata tuttavaid ja suhelda selle toreda ja omamoodi kiiksuga - rahvaga - orhideerahvaga.
Ja kõige üllatavam oli tulla tagasi ilma ühegi taimeta. Keda tahtsin seda ei saanud.
Isegi ´´porgandid´´ jätsid külmaks, kuna ei olnud selliseid resursse.
Kahte orhideed (üks phale ja teine mini-vandaline) uurisin, aga mitte nii põhjalikult ning avastasin, et mitte midagi ei juhtu, kui ma ilma nendeta Pärnu tagasi saabun.
Puudus õige tõmbenumber, siis oleks ka ostnud.