Palli tegemine iseenesest aega ei võta, enamus kulub aga ettevalmistusele.
Seetõttu on vaja ettevalmistused kindlasti varem ära teha.
Mõni võib-olla ei usu, aga see on tema mure.
See tee on vaja ise läbi käia, kui ükskord hakatakse aru saama ning oma nahal tuntakse.
Kui sul üks või kaks taime, siis ju võib terve õhtu mässata algusest lõpuni.
Aga kui juba paarikümne ringis .....!?
Ettevalmistuse esimene etapp on sobiv pott.
Kui ise ei oska või ei ole võimalik meisterdada, siis tuleb keraamika kursustele minna ning enne teha muid savi meisterdusi, kui sind lastakse ihaldatud neofi poti kallale asuda.
Teine võimalus - kergem, kas just aga kiirem kindlasti - kauplusest osta ja neofi päraseks muuta.
http://annelasblogi.blogspot.com/2013/10/tavaparasest-keraamikast.html
Savipoti, selle täitsa tavalise poorse, meeldetuletus
http://annelasblogi.blogspot.com/2012/11/neofide-istutamine-ettevalmistused.html
Ettevalmistuse teine etapp - sambla ettevalmistus.
Head sammalt, mis on parajalt paks ja pikk,
võid mööda Eestimaad otsima jäädagi, alati ei ole aegagi.
Mõnes üksikus kohas isegi leidub.
Miski pole lõpmatu, tuleb hoida neid kohti.
Nüüd hakkab pihta siis sambla puhastamine ja sorteerimine.
Kõige parem on teha seda just värske samblaga.
Kuiva puhmast on raske harutada ning see võib kergesti murduda.
Kohe puhastan ning kohe teen ka erineva pikkusega hunnikud.
Minul on väiksemad ja suuremad potid, madalamad ja kõrgemad pallid.
Kui kohe kõike ei saa tehtud, siis kuivatangi nii ning pakin kasti iga hunnik eraldi.
Kolmas etapp samblapallile sobiva karkassi tegemine ja taime ettevalmistamine
Enne meisterdamist veel alustugi ehk karkass, mis on kõige tähtsam.
Selle järgi saame valida oma kastmisrežiimi, võime ka kasta mitte ainult piserdada.
Teame et midagi ei varise ega vaju, et taime juured saavad õhku.
Olenevalt poti suurusest, on vaja meil ühte või kahte võrkpotti.
Alati on parem neid varuda mitmes suuruses,
enamasti kasutan nr. 7 ja nr. 5 ↑
Vahest võib minna ainult ühte (madalam pall - vähe juuri või väiksemad).
Nii isetehtud kui poest varutud keraamilisse tulevad kaks võrkpotti.
enne on vaja taim kas vanast samblapallist või substraadist välja võtta ning vaadata tema juurekava üle,
siis teab millist karkassi ta vajab ning ka poti suurust.
Seda teha ka uue taime puhul, kui juba asja sees oled, siis enam vähem juba tead, kellel kui suured juured võivad olla.
Ei ole ju mõtet suurusehullustusse minna, kui juuri eriti ei ole või siis liiga vähe.
Muidugi oleks hea ka proportsiooni vaadata.
Vahel on vaja ka alumist võrkpotti parajaks teha, aga siis käärid kätte.
Selles neofi potis on alumiseks karkassiks nr. 8 võrkpott.
Et ka ülemine pott oleks korralikult fikseeritud, tuleb jälle serv ära lõigata.
See kõik on selleks, et samblapalli meisterdamise ajal, püsiksid võrkpotid kindlalt paigal.
Toon ära teise olulise ehk positiivse märkuse,
miks võiks taim enne karkassi tegemist üle vaadata.
Juhul kui on vaja juuri lõigata, siis saavad ´´haavad kuivada´´.
Kõik tuleb üle vaadata ja nii mädanenud (terve koeni) kui ka kuivanud otsad
või juured ära lõigata.
Haavad kõik kaneelitada.
Eemaldada tuleb ka taimel vanad kuivanud ´lehekontsud´, sest sinna vahele võib usina piserdamise tulemusena veepiisad sattuda. See ei ole teps teretulnud.
Selle jaoks on kõige parem:
väiksed pintsetid ja kõverad küünekäärid.
Neid peaksid olemas olema, eriti neil kes iga kulmukarva või sõrmeküüne pärast kosmeetiku või maniküürija juurde ei lippa.
Nüüd on meil ees neljas ehk viimane etapp - loodan et saan selle ka täna üles pandud.
Siin on kasutatud nii enda tehtud fotosid kui ka Mihkel Saare ( luba küsitud) omasid Hansaplandil toimunud esitlusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar