Omamoodi kiitsakas ja kõrgem,
midagi vahelduseks minu igapäevastele paksukestele ja ümmargustele.
Alguses olin päris nõutu, ei teadnud millist glasuuri lõpuks kasutada.
Aga otsustasin katsetada. Muidu ei saagi teadma.
Kui ma ta kastist välja tõstsin ja lahti harutasin, pidin poti käest pillama. Nii kohutav tundus mulle. Nii tume, jube!
Kristallid on väga hästi välja kukkunud,
aga ... oh ...
Lahendus iseenesest huvitav. Sisetunne ütles, et jäta muster nii nagu on, ilma kristallita.
Hea, et usaldan enda sisetunnet, ei ole senini alt vedanud.
Aga juba harjun tasapisi, nii et prügikasti lennutama ei hakka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar