Jaa see glasuurimine ja glasuuri tundma õppimine on üksjagu põnev.
Nii-nii pikk on tee, mida mööda käia ja vahest ka okkaline on see rada.
Probleem on ikka minus, kes ma nagu ei raatsiks seda glasuuri rohkem ja paksemalt peale määrida ning valin teistsuguse tehnika.
Probleem tehnikas, ei maksaks nii palju ka neid mustreid teha.
Lihtsam on ju lihtsalt erinevate glasuuridega üle pintseldada/ kallata.
Neid kahte potti põrnitsesin ka tükk aega; ühe, selle mustriga võtsin omaks.
Teist, motiividega, aga ei võtagi.
Poti sisemus sai läbipaistvaga, millele lisatud raud-III (punast) oksiidi.
Potist on kahju!
läbipaistvat valget, mis on tuunitud sinise pigmendiga.
Nuudlite pealt on glasuur üldse ära kadunud.
Arvan, et mängib rolli oskamatu glasuurimine -
vähene kogemus.
Muidugi tumeda savi peal oleks selline mäng täitsa nauditav.
Selle peal katsetan tuunitud läbipaistva läikiva valgega.
Olen näinud huvitavaid tulemusi, tume kannatab väga palju!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar