Taim on toibunud ja kasvab, uusi juuri rohkelt tekkinud.
Kasvatab ka uut õievart.
Millest tahtsin kirjutada - kuukinga lehtedest?!
Mida tuleks jälgida kui taime saame ja kuidas edasi tegutseda?
Mul on sellest hea kirjutada, kuna olen selle tee ise läbi käinud.
Igast asjast on hea õpetust võtta, ikka läbi oma kogemuste.
Kui inimesel puuduvad kogemused ja läbikäimata teed, kuidas saaks teistele nõu anda või abistada.
Teooria on üks, praktika hoopis teine. Teoreetikuid oi kui palju!
Haljastuses on näha, kuidas mööda pannakse, kui ei teata taime tegelikke kasvutingimusi ja suurusi.
Mõnda plaani oli päris huvitav parandada, kui aiandisse tuldi nõu küsima. Aga see selleks!
Ka mina olen teinud vigu või mööda pannud, pole häbi tunnistada.
Ei saa kergekäeliselt võtta igasuguseid õpetusi. Iga probleem on omaette probleem ning seda
on kasulikum ennetada.
Siin see taimeke on. Foto tehtud 17. märts
Hea foto on
http://annelasblogi.blogspot.com/search/label/Taastusravi%202012
Siin on näha taime kahel lehel -
ühel tumepruun äär ja teisel paar täppi.
Tegelikult hiljem sai lehe otsa lõigatud ja kaneelitatud.
Kõik kena, aga piserdamine taime ümber jätkus.
Siin juba esimesed signaalid seenhaigusest,
mida oleks tulnud kohe arvesse võtma. Vabandusi leiab alati.
VIGA nr.1 - ohumärkidesse kergekäeline suhtumine
Suvel juulikuus sai tehtud terve rida fotosid.
Uued juured, ikkagi tahaks neid vahepeal piserdada - meelehead valmistada.
See ongi, et juurtele aga samas, stopp - lehed!!!
Väga hea tunnusmärk seeninfektsioonist ja kui ma ei eksi, siis siin ei ole tegemist bakteriaalsega.
Lehed on küll ravitsetud ja kannelitatud,
aga piserdamine on samas vaimus jätkunud. Hoolitseme ju juurte heaolu eest!
VIGA nr.2 - peame silmas juurte heaolu ja tähelepanuta jäävad lehed
Igasugune piserdamine oleks tulnud ära lõpetada.
Muidugi mingil ajal sai ära lõpetatud, sügisel enam ei teinud.
Kui ma juba lehti siin amputeerisin, siis võtsin temagi ette.
Ikka ronib vaikselt ja hiilival sammul edasi.
Eks mul on oma kiiks - eksperimenteerida ja katsetada.
Muidu ei õpi kui ei proovi (ränka hinda maksta ei ole veel tulnud) ning ega siis iga taimega ei tee.
Suurema laigu puhul on häirekell kohe tööle hakanud.
Siin sai lõigatud (riistad viinaga) ja kaneelitatud. Paar päeva tagasi eemaldasin alumise lehe
päris ära, puutus vastu kergkruusa. Parem ennetada! Võimalus panna lehe alla midagi, mis ei märgu nagu väike penotükk. Siis käib lehe alt õhk läbi.
Mõned head leheküljed pildimaterjali:
http://www.staugorchidsociety.org/culturepests-diseases-anthracnose.htm
Kasulikku lugemist hulgaliselt lisaks.
Väga kahju, et üks vene foorum on ära kadunud. Tohutul hulgal fotomaterjali igasuguste haiguste ja kahjurite näol.
Need on minu katsetamised. Igaüks teab, kas tahab seda teed otsast läbi käia või mitte.
Valikuid ja oi kui palju!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar