Mai alguses, kui taim saabus, ei osanud ma arvatagi et ühest nähtavast plekist võib midagi areneda.
Muidugi oli väike must plekk ka, aga nii-nii väike. Tol hetkel hakkas vanal fotokal ka jõudlus otsa saama.
Tookord otsustasin proovida ja katsetada, kui kiiresti ja kui ulatuslikult. Praegu mõtlen, et ikkagi hea julgus oli, millele otsustasin lõpu teha. Nii taime kui kollektsiooni huvides.
25. juuli - kolm kuud hiljem 15. november
Taumel õitsemine lõpetatud, aeg asuma tegutsema. Kui veel hilja ei ole.
See võib olla lihtsalt seenhaigus (kas fungal leaf spot või black rot fungus). Tegelikult ma arvan, et tegemist on bakterial brown spot, päris sarnane http://pnwhandbooks.org/plantdisease/orchid-bacterial-brown-spot.
Minu tööriistad amputeerimiseks!
Vahest on pikad käärid paremadki oksakääridest,
mugav ka viinaga desinfitseerida (pudeli silt juhuslik, sees täiesti tavaline ilma kõrvalise maitseelamuseta).
Kõrvetamise ege kuumutamise meetodit ei tarvita, ei tahaks taimele
kuuma rauaga kallale minna.
Kaneel pärastiseks haava desinfitseerimiseks/peale raputamiseks.
Veerand lehte jätsin alles.
aga arvan, et oleks võinud veits rohkem ära võtta.
Täna, kümme päeva hiljem haavake on normaalne. Aga avastasin veel ühe väikse musta pleki.
Kasutusele tuleb minu terav skapell ja haava peitsimiseks vatipulk.
Peale lõikamist on tähtis, et haav saaks kuivada. Märjaks ei tohi saada, mitte umbses hoida.
Nüüd sai piinliku hoolsusega üle kontrollitud ega midagi kahe silma vahele ei jäänud.
Jääme ootama tulemusi, esialgu piirdusime ainult lõikamisega.
Mürgi kasututse korral oleks nagunii nakatunud leht tulnud eemaldada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar